-
Jaan Paruski kollektsioon sai alguse soovist pakkuda nõukogude ajal kaitset kultuurilooliselt väärtuslikele trükistele, peamiselt piiblitele, kuid ka jutluse- ja lauluraamatutele. Kogus on peaaegu kõikide eestikeelse piibli numereeritud trükkide näiteid. Asjast sügavalt huvitatule võiks soovitada lugeda enne näitusele tulekut Toomas Pauli ülipõhjalikku „Eesti piiblitõlke ajalugu”, kus saab hankida mitmete näitusel eksponeeritud piibli väljaannete tekke ja tausta kohta lisateavet.
Näituse avamine langes mitmete piibliga seonduvate sündmuste ja info avalikustamise…
-
Kunstikriitikud ründavad
Rahvusvahelisel tasemel on selle dispuudi üheks tuntumaks katalüsaatoriks olnud möödunud aastal siit ilmast lahkunud staažikas Chicago Sun Timesi filmikriitik, Pulitzeri kriitikapreemia laureaat Roger Ebert, kes osales 2000. aastate keskpaigas mitmetes avalikes debattides ning kirjutas sel teemal artikleid ja tegi blogipostitusi. Ebert oli veendunud, et videomängud ei ole kunst ning väitis isegi, et neil puudub potentsiaal üldse kunagi kunstivormi tasemele tõusta (Roger Ebert’s Journal 16. IV…
-
Kas panna artiklile pealkirjaks „Meie muutuv muuseumiideaal” või sisult sama, ent ajaloolise sententsi kaudu dramatiseeritud „Muuseum on surnud! Elagu muuseum!” või hoopis „NB! Kaldenurk!” – sest kaldenurk võib saada saatuslikuks – või „Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata – siiski autoritaarne tervik” või „Neutraalsuse ärritav provokatiivsus” või olla maksimalist ja kuulutada juba pealkirjas „Hommage Rael Arteli epohhile”, kaaperdades Yves Kleini „sinise epohhi” kui…
-
„Kas me sellist muuseumi tahtsimegi?” on saanud meedias terava tähelepanu osaliseks. Enamasti on avaldatud üldisi pateetilisi seisukohti, mis vastavad pigem küsimusele „Kas me sellist eesti kunsti tahtsimegi?”. Suhtlusmeedia erialases diskussioonis on kasutatud lausa mõistet „positsioonidevaheline kaevikusõda”. Näitus ise, rääkimata teostest, on jäänud tagaplaanile.
Piret Karro on kommenteerinud Postimehes: „Näitusel valitseb professionaalne õhkkond, mida levitavad nii hiilgavalt lahendatud teosed kui kuraatori nähtav julgus.”1 Mis puudutab julgust, siis…
-
XXI sajandi algul tuleb üldiselt täheldada muuseumi ja galerii lähenemist, seda nii väärtuste kui tegevuse tasandil. Seda ka Eesti kultuuriväljal. Kunstimuuseumide arengus on märgata aga kahte suundumust.
Üks on konservatiivne: pöördutakse tagasi traditsioonide, objektikesksuse, koolkondlikkuse, pildilisuse, ajalooliselt hierarhiliste kunstiliikide (maal, skulptuur, graafika, tarbekunst) integreerituse juurde. Tegemist on heas mõttes püsiväärtusi esitlevate pühamutega. Sellist tendentsi näeb näiteks Mandri-Euroopa viimastel aastatel avatud suurte muuseumide püsi- ja ka ajutiste…
-
„Esimesel korrusel on mingi vanade soome naiste näitus. Noored aga on surutud keldrisse, nagu ikka,” vastas näituse mänedžer JWG ehk Johan WanGoghen minu küsimusele, miks korraldati näitus „The Kids are Sane / Lapsed Mars Tupla” Nooruse galerii keldriruumides. „Vanade soome naiste” all pidas provokatiivne JWG silmas samal ajal toimunud Barbara Nitke ja Mary Jane Gregory näitust „Alternatiivid”. Keldrinäitust olekski ehk raske kujutada ette mõnes teises ruumis.…
-
Dénes Farkasi näituse „Ilmne paratamatus” tutvustavast tekstist selgub, et selle „moodustavad filosoof Ludwig Wittgensteini ainsa arhitektuuriprojekti fragmentide kordused fotodel, raamatutes ja ruumiliste objektidena. Sõnad, laused ja lõigud näitusel pärinevad ilukirjanduslikust Wittgensteini, Bertrand Russelli ja George Edward Moore’i eluloost Bruce Duffy raamatus „Maailm, nagu ma ta eest olen leidnud” („The World As I Found It”). Informatiivsele lõigule järgneb juba väike näitusekülastaja meelsust suunav vinjett: „Kuhu need massiivsed…
-
Vikipeediat eeskujuks võttes võib alustada näiteks nii. See artikkel räägib näitusest. Planeedi kohta vaata artiklit „Jupiter (planeet)”; vanarooma jumala kohta vaata artiklit „Jupiter (jumal)”. Aga ma ei alusta nii, sest selles artiklis võiks rääkida neist kõigist.
Marianne Jõgi teeb selgelt tehnoloogiapõhist kunsti. Selle näituse metallist hulktahukad, üks plaatidest, teine sõrestikuline, seostuvad isegi poolriivamisi vaadates kohe geomeetriaga, insenerimõtlemisega, Piero della Francesca tahuka konstrueerimisega XV sajandi keskel (mis…
-
Die Jungi taga on end bändina esitlevad Tartu ülikooli maaliosakonna magistrandid Marie Kõljalg, Ahto Eller ning ajalootudeng Joonas Vangonen. Die Jungi maalikunstnikest liikmete töid on Tartus varemgi väljas olnud: Nooruse galerii näitusel „The Kids Are Sane / Lapsed Mars Tupla” ja kunstimaja aastalõpu näitusel. Tartu kunstielus on pead tõstmas aktiivne maaliosakonna taustaga seltskond, kes on valmis katsetama uusi lähenemisi maalikunstile.
Koodide rohkus
Grupi nime võib tõlgendada mitmel viisil:…
-
Kellele ei meeldi ehtekunstinäituste kõrk ilu, punased vaibad ja peen vein, peaks minema A-galeriisse vaatama rühmituse Urmas-Ott näitust. Galerii seifist vaatab teile vastu kile, paberi ja traadi hunnik, selle vahelt annab töid üles otsida. Taustaks on hinge õõnestav masinlik heli.
Nagu ka näitusel „Varjend 2415” nii toob rühmitus ka nüüd vaataja ette katastroofijärgse kõleda ja karmi tulevikumaailma. Inimkond on reostamisega jõudnud nii kaugele, et väärt asju…
