Festivali „Désordre Urbain” („Suurlinna segadus”) idee ongi vabastada kunstnik nelja seina ja miljoni ohutusnõudega piiritletud ruumist: performance’ite tegevuspaigaks on enamasti linn oma täies avaruses. Kui materiaalne visuaalkunst vajab eksponeerimiseks neutraalset valget tausta, profaanset ruumi, mida on vaja teose mõjuletulemiseks, siis performance’i-kunstile on tundmatu taustsüsteemi olemasolu pigem rikastav, sest see loob huvitavaid lisatähendusi. Ruum on tegevuskunsti naturaalne komponent. Tegevuskunst ei vaja domineerimiseks enese ümber kunstlikult loodud neutraalset…
Kui järeldused kõrvale jätta ja vaadata, milliseid teoseid näidatakse ning millest neis vestetakse, saab siiski täheldada ka mõningaid praeguse aja aktuaalseid teemapüstitusi. Seda muidugi juhul, kui söandame olla radikaalsed ning eeldada, et a) kunstnikud ja kunstipublik on inimesed, b) inimestel on keha, intellekt ja psüühika ja c) see on nii olnud varem, on praegu ja tõenäoliselt on samamoodi inimese kui liigi väljasuremiseni. Muidugi on need eeldused…
1999. aastal läksin üsna juhuslikult õppima Amsterdami Rietveldi akadeemiasse. Pahaaimamatult sattusin seeläbi otse graafilise disaini valdkonnas tõusnud tormi epitsentrisse. Heaolu kasv 1990. aastatel (sh Hollandi kuningriigis) oli paisanud kultuurisfääri seni kujuteldamatud summad, mis tagas loomingulistele töötajatele kena äraelamise ning andis üle pika aja taas võimaluse olemise mõtte üle mediteerida.
Korraga avastasid graafilised disainerid, et on aastaid rühmanud – mille nimel? Et keegi kuskil saaks müüa veelgi rohkem…
Alustasite noorte klaasikunstnike Kristiina Oppi, Darja Popolitova ja Mai Schultsi näitusega „ . . . . on vaataja silmades”. Miks just klaasikunstiga?
GaleriiPINK on valminud aegamisi, ilma kohustuste ja tähtaegade koormata. Aeg on lasknud galeriil küpseda omas tempos. Avanäituseks sai valitud klaasikunstnike tööd just sellepärast, et ajastus tundus õige ja kohane avada uus galerii noorte kunstnike töödega, kes just alustavad oma tegevust nagu galeriigi.
Mis on järgmiseks plaanis?
Suvel saab galeriis näha…
Klaas on väga eriline materjal, oma olemuselt ainulaadne ning kunstnikule, kes valdab klaasi töötlemistehnikaid, suurepärane väljendusvahend. Näituse pealkiri „Suur haprus” viitab väga otseselt klaasi ühele iseenesestmõistetavale omadusele, andes kunstnikele kätte suurepärase niidiotsa. Lõpptulemusena on näitus võimas: nii ulatuslikku klaasikunsti näitust pole Eestis varem korraldatud.
Näituse peamine kujunduselement on põrandale kleebitud valged ruudud, et määrata tööde asetus ning vaataja liikumistrajektoor. Ruudud tekitavad klaasobjektide ümber ka justkui kaitsetsooni, et…
Noore kunstniku auhinda välja andva MTÜ Noor Kunst lõid 2005. aastal ettevõtjad Guido Sammelselg ja Armin Kõomägi eesmärgiga toetada ning innustada noori, just koolipingist ellu astuvaid kunstnikke. Idee sünni juures mängisid aktiivset rolli tollased EKA kunstiõppejõud, maaliosakonna juhataja Kaido Ole ning vabade kunstide dekaan Marko Mäetamm (kumbki pole praegu enam otseselt EKAga seotud). Praegu kuuluvad rahastajate ringi ka ettevõtjad Indrek Prants, Sven Mansberg ja Rene Kuulmann.…
Thurlow’ käsitlus on traditsiooniline ka küllaltki üksikasjalise tööde vaatluse poolest. Muidugi vaatleb ta valikuliselt: neid, mis on tundunud talle olulisena teatud loometahu või pöördepunkti iseloomustamiseks. Eesti rahvakalendri tähtpäevi kujutava sarja puhul, mis tõi Vive Tollile 1978. aastal Kristjan Raua preemia, tekkis esialgu tunne, et raamatu autor on siin vahest liigagi kirjeldav. Kuid siis leidsin, et niimoodi suunatakse lugejat teost hoolikamalt vaatama. Tänapäeva vaataja, kaasa arvatud nn…
Samaaegselt ühise näitusega oli tarbekunsti- ja disainimuuseumis viimaseid päevi vaadata ka Rait Präätsa isikunäitus „Läheb järjest kiiremaks?”. Autor on ise nimetanud oma viimase kümnendi töid klaasskulptuurideks, täpsemalt võiks nende kohta öelda „vitraažielementidega objektid”. Rait Prääts on aastakümneid katsetades ja klaasi võimalustesse süvenedes suutnud rajada ainulaadse tehnika, ühendanud läbiva ja peegeldava valguse. Oma autoritehnikas kasutab ta ka kuumtöötlemist, et ühendada maalitud klaasikihid optiliselt illusoorseks ruumiks, omanäoliseks mitmekihiliseks…
Esmalt mõne sõnaga kahest näitusel eksponeeritud tööst. Varasem neist on „Esc”. Kui jätta välja koha- ja ajaspetsiifilisemad teosed, siis oled positiivset vastukaja saanud mitmele teiselegi varasemale tööle, mida oleks võinud Köler Prize’ile esitada: näiteks humoorikad „Parim enne on möödas” (2010) või…
Möödunud sajand oli tunnistajaks sellisele intellektuaalsele arengule paljudes eri valdkondades: filosoofia sulgus üha enam omaenda formulatsioonide sisemise loogika analüüsi (nt keelefilosoofia ja neopositivism), sotsioloogiliste probleemide hulgas tõstsid üha jõulisemalt pead küsimused sotsiaalteadusliku praktika enda kohta (nt teadusliku välja sotsio-loogika ja probleemid refleksiivsusega) jne. Ka kujutava kunsti sisulisse fookusesse asetati üha enam kunst ise. Võsa-Tangsoo seekordne isikunäitus on samamoodi piiritletud, kuivõrd tegemist on töödega, mis viitavad teistele…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
