-
Kohati tundub see, mida kunstnikud lõuendite ja värvidega teevad, olevat üks lõppematu karaoke: kunstiajaloost tuttavate ja populaarsemate stiilide, suundade ja tehniliste võtete lakkamatu taasesitamine. Karta on, et kunstnikud arvestavad alateadlikultki faktiga, et kunstiteadlik ja rahakas ostja valib oma köögi või elutoa seinale midagi, mis meenutab juba tuttavat ja heakskiidetut. Midagi, mille analooge võib näha kunstiajalooraamatutes, oksjonimajades ning muuseumides. Miamis võis märgata näiteks Warholi pärandi ütlemata…
-
Kahe sammu kaugusel Hopi galeriis asub fotokunstnik Margot Kase kureeritud näitus „Kantavad pildid. Foto+ehe”. Olgugi et foto ja ehte ühendamine pole uus nähtus, mõjub teemapüstitus värskelt ja huvitavalt. Vaatajal on põnev võrrelda, kuidas on fotot ehtekunstis eri viisil rakendatud, hoomata samas foto ja ehte sarnasusi: mõlemad on isiklikud, intiimsed, seotud lähedaste inimeste või oluliste mälestustega. Nii foto kui ehe võivad olla inimese isiklikuks reliikviaks. Kõige…
-
Kuidas sa ise ennast tutvustad?
Ma ei tea, ütleksin ehk, et ma ei tea mitte midagi.
Sinu performance’ite kõhkleva stiili kohta on tihtilugu küsitud, kas see on lavaline etteaste või oled sa ka eraelus selline? Kas kunstnik Martin Creedil ja eraisik Martinil on üldse vahet?
Ei, üldse mitte. Otse vastupidi. Üks lavalolemise idee ongi selles, et olla laval, justkui ma ei oleks laval. Olla vaba ja avatud nagu oma…
-
Kõik siin universumis on pidevas muutumises ja liikumises: igal objektil, mõttel, tundel, sündmusel on oma rütmika, resonants. Resonants on võnkesagedus, mille puhul objekt võngub kõige loomulikumalt, talle omasemalt. Tajutava objekti puhul loeb aju infot sel viisil, et muudab tavakujundid esmalt laineinterferentsi mustriteks ja seejärel tagasi virtuaalkujundiks. Aju kõneleb kehaga laineinterferentsi keeles ja maailma tunnetus ning mõistmine tähendab inimese objektiga samal lainepikkusel olemist. Sarnased objektid tõmbuvad ja resoneeruvad…
-
Kathrin Meyeri ja Ellen Blumensteini kuraatoriprojekt „Keeldumised” Tartu Kunstimajas kuni 16. X ja Anna Hintsi, Eva Labotkini, Marja-Liisa Platsi ja Toomas Thetloffi projekt „Tartust ära” Y-galeriis kuni 30. X. Mõlemad on kunstifestivali „Art ist kuku nu ut” osad.
Kunstifestivali „Art ist kuku nu ut” Tartu Kunstimajas eksponeeritud rahvusvahelise kuraatoriprojekti „Keeldumised” keskmes on Paolo Virno põgenemise kui positiivselt produktiivse akti kontseptsioonist inspireeritud keeldumise akt. Kathrin Meyeri ja Ellen…
-
„Art ist kuku nu ut’i” (pakun kasutuseks „Kukunuut”) Abramovići näituse pressitekstis seisab: „Festivali korraldajatena oli meie soov teha kohalikule kunstipublikule lühikeseks ajaks kättesaadavaks see, mis mujal maailmas on elementaarne. Üritame tuua perifeeriasse natukenegi seda, mis asub pidevalt tsentris, nii geograafilises kui intellektuaalses mõttes.” Nagu näha, käsitletakse perifeeriat millestki ilmajäämise võtmes ehk negatiivse fenomenina. Sünonüümisõnastik eelistab perifeeriale eestikeelset „kolgast” ja pakub paralleeliks järgmist: „Ääremaa, perifeeria, provints, pärapõrgu,…
-
Linnaruumis ja kaldapealsel võistlevad publiku tähelepanu pärast valgusetendused. Ehitustel on töömehed kraanadki tuledega ära ehtinud. Isetegevus on lubatud.
Üleilmastumine, turismikonkurents ja identiteediotsingud on eri maadel viimase tosina aastaga sünnitanud ridamisi perioodiliselt tegutsevaid valgusfestivale. Bettina Pelz, hinnatud disaini- ja arhitektuuriprojektide kuraator Saksamaalt, nimetab valgusfestivali linna seisundi visuaalseks seismograafiks. Lisan, et võnked leiavad aset vaimsel pinnal, seismogramm on nähtav helendaval kujul ja kõneleb ka majanduse seisundist. Valgusfestivalid toimuvad Tallinnast…
-
Mille üle näitusel ise kõige rohkem rõõmu tunned?
Head meelt teevad läinud sajandi innovaatilised eksponaadid. Näiteks Lutheri vabrikus leiutatud veekindel liim (autor Oscar Paulsen, 1896), mis võimaldas valmistada veekindlat vineeri ja viia selle tootmise uuele tasemele. Selle tõestuseks on näitusel väljas Lutheri vabrikus toodetud kohvrid. Näitusel võib näha Minoxi minikaamerat, mille leiutas Walter Zapp. See on tõenäoliselt kõige tuntum Eestis disainitud ese maailmas. Sellega on pildistatud kroonitud…
-
Nädala jooksul võtsid sündmused tormilise hoo ning pressi kaudu jõudis meieni muuseumi saatuse korraldamise asjus pidevalt muutuvaid plaane, mis andsid lapsusele tõese värvingu. Kumu mainis minister tõesti juba oma 12. septembri väljaütlemistes kui institutsiooni, kes peab hoolitsema, et riigi kunstivarad oleksid kindlates kätes! Kunstivarade omanik on ju Eesti Vabariik ja seni olid need varad Tartu Kunstimuuseumi hoida, kes oli seda, vaatamata rasketele oludele, teinud professionaalselt ja…
-
Jutud Tartu kunstielu hävimisest, kui seal ei ole omaette riigiasutust riikliku muuseumi näol, on minu meelest kummalised. Meie eesmärk on just muuta Tartu kogud inimestele senisest palju kättesaadavamaks, edendada koostöös Tartu ülikooliga Tartus kunstiteadust ja näitusetegevust ning saavutada Eesti Kunstimuuseumi juhtimisel Tartu inimestele nii muuseumi kogude kui välisnäituste kättesaadavaks tegemine nende kodulinnas. Ma loodan, et Tartu elanikud toetavad seda ettevõtmist. Oluline on ikka asja sisu,…
