-
Ühest küljest ei saa muistseid kaljujooniseid tänapäeva mõistes kunstiks nimetada. Need ei olnud esteetilised objektid, neid ei loodud ega vaadatud omakasupüüdmatu imetlusega või muul omakasupüüdmatul ajendil. Kord võis tegemist olla jahimaagiaga, teinekord võisid kivvi raiutud märgid tähendada kalendrit ja tähistaevast. Ja, mis peamine, need objektid ei olnud lahus kujutatavast. Need maamunale joonistatud või täksitud kujundid ei kujutanud müütiliste aegade kütte, olevusi ja jumalaid, nende kujundite autorite…
-
Toona oli teie loomingus aktuaalne popi ja fotorealismi segune figuraalmaal, Soomes olete teinud peamiselt abstraktset kunsti, kuigi jätkanud ka portreedega. Miks loobusite figuraalmaalist?
Uued raamid uues miljöös: Soome elu nõudis sisseelamist. Pean heaks saavutuseks seda, et Soome Maalikunstnike Liit võttis mu 1978. aastal oma liikmeks Eestis maalitud tööde põhjal. Kahjuks eesti kunstiteadlastel puudub ülevaade sellest, mis ootas kunstnikku ees vabasse maailma saabudes. Kohemaid pidi olema nii töö…
-
Pire Sova etteaste Polymeri mustas saalis jätkas minu arvates eelmise etteaste temaatikat: religioossetelt toimingutelt oli aga nüüd üle mindud isiklike fetišite ülistamisele. Ulmeraamatu kangelanna püherdas tossus ning paitas põsega tuhahunnikut: ta soovis leida kontakti toore materjali, reaalse ainega, mitte tehnoloogiaga. Kuid ta ei suutnud vabaneda tehnikasõltuvusest: äkitselt süttinud elektrivalgus sulatas lampidele määritud musta värvi ning ere valgus oli ühtlasi märk, et etendus on läbi. Tehasekeskkond lõi…
-
Jun Konishi on õppinud Tōkyōs Hiko Mizuno ehtekunstikolledžis ning Müncheni kunstiakadeemias professor Otto Künzli käe all. Konishi on oma mitmepalgelise loomingu hulgast seekord välja pakkunud plastikust ketid. Kunstnik lõikab olmeesemetest graveerimisnoaga plastikrõngad, andes nii kulunud plastikule uue elu. Shunichiro Nakashima on tekstiilikunstnik, kelle sulgkerged värvilised ehted justkui võbeleksid õhus. Nakashima kasutab omavärvitud siid- ja puuvillniite, mis terastraadi ümber mässituna moodustavad käevõrusid, kaelakeesid ja prosse. Mitmetes Euroopa…
-
Paula Crespo on oma töödes „Mahuti I” (klaas, hõbe, kork, sool, 2011) ja „Mahuti II ” (klaas, puit, hõbe, kork, sool, 2011) kasutanud kaht Portugali olulist ekspordiartiklit soola ja korki, millel on portugali kultuuris oma sümbolväärtus. João Martinsi teos „Kandes soola linna” mõjub humoorikalt, Typhaine Le Monnier’ „Soolasõrmus” (soolakang, messing, 2011) on seevastu karge, puhas ja kaunis. Catarina Diazi töö „Kuldsool” (kuld, sool, paberist ja plastikust…
-
Tumedatele (halbadele) inimestele tähendab see maailma lõppu, heledatele inimestele aga pimeduse lõppu. Paljud tumedad muutuvad heledateks, need, kes ei muutu, hukkuvad. Seda lugu võib uskuda, võib ka mitte. Mina usun. Ja usun ka sellesse, et ümberkorraldused saavad toimuma kõigil elualadel. Nad juba toimuvadki. Vaadake kas või seda, mis toimub teaduses, eriti kvantfüüsikas. Blufile ehitatud rahandussüsteemid kaotavad pinna jalge alt. Vaimsed kogukonnad vaatavad üle oma põhitõdesid, üha…
-
Tumedatele (halbadele) inimestele tähendab see maailma lõppu, heledatele inimestele aga pimeduse lõppu. Paljud tumedad muutuvad heledateks, need, kes ei muutu, hukkuvad. Seda lugu võib uskuda, võib ka mitte. Mina usun. Ja usun ka sellesse, et ümberkorraldused saavad toimuma kõigil elualadel. Nad juba toimuvadki. Vaadake kas või seda, mis toimub teaduses, eriti kvantfüüsikas. Blufile ehitatud rahandussüsteemid kaotavad pinna jalge alt. Vaimsed kogukonnad vaatavad üle oma põhitõdesid, üha…
-
Selliste probleemide keskele sattusin, kui asusin kultuuriministeeriumi tööle. Kuigi 1960ndate alguses oli tunda uusi tuuli, eestkätt seepärast, et konkurssidest hakkasid võtma osa noored arhitektid. 1964. aastal oli valminud Väino Tamme ja Elmar Rebase fašismiohvrite mälestusmärk Tartu lähistel, 1965. aastal Allan Murdmaa, Riho Kulla ja Matti Variku samateemaline mälestusmärk Kuressaares ning Allan Murdmaa ja Albert Eskeli Eduard Vilde monument Tallinnas. Monumentaalkunsti olukorda oli kritiseeritud mitmel kunstnike liidu…
-
Omaette küsimus on, kas Tartu vana kooli töö- ja õpetamise viisi on võimalik ühitada nüüdisaja kõrgtehnoloogiatest lähtuvate nõudmistega. Ei õnnestu mööda vaadata ka Pallase müüdist – see lehvib ebamäärasena nagu Tartu vaim. Naeruväärne meie pragmaatilisel ajal, kuid ta tuleb taas, siiski.
Tartu kunstijutud viivad meid ikka veel Pallases õppinud kunstnike või nende õpilaste juurde. Mälestusi on igasuguseid: tuleb ette, et need räägivad üksteisele vastu. Küsimus, mida ja…
-
Kunstiajalugu kulgeb paljusid radu ja niite mööda, üks liin on lõputu mässamine eneseväljenduse ümber. Paljud kunstnikud õpivad kenasti ära selle, mida väljendada, seda nad elu lõpuni väljendama jäävadki. Teised aga ei jõua sellenigi, mida üldse väljendada. Kui seda liini lähemas minevikus jälgida, siis impressionistid üritasid väljendada täpselt seda, kuidas nad asja näevad, postimpressionistid seda, mida nad asjast mõtlevad, nüüd aga üritatakse väljendada seda, mida väljendamiseks alles…
