-
Nimeta mõned linnaskulptuurid, mis sulle on korda läinud. Miks?
Mul on lemmikuid palju, eri kohtadest ja aegadest. Mõned on seotud arhitektuuriga, teised erineva üldistusastmega figuraalsed lahendused. On monumente, mille kohta on raske öelda midagi muud kui arhitektuur. Osa on väga minimalistlikud, kuid leidub ka barokselt vormikaid. Igal linnal on ju omad traditsioonid, erinevad võimalused uute skulptuuride paigutamiseks avalikku ruumi. Tavaliselt tulevad kasuks linna suursündmused, mille puhuks avalik…
-
Siinkohal kiitus arhitektuurimuuseumi kauaaegsele direktorile Karin Hallasele, kes Mikoffi praeguse „Linnaskulptuuri” möödunud sügisel pooleteist kuud vältavana tööplaani võttis.
Mikoff on teadagi isepäine, uhke, kättesaamatult sügav ja tugev kunstnikuisiksus Eesti konnatiigi-mängude kontekstis, lausa judinaid tekitav näitus on mõtlemapanev kokkuvõte olnust, kuigi mingit retrospektiivi te ei näe: ei ole fantastilistes voogavates spiraalsetes kangakuhilates eksponeeritud imperaatorlike eesti naiste seeriat, ei ole antimonumenti Herman Simmile (2010), ei ole materjalide kontrastil põhinevaid…
-
Sümbolism nagu ka (uus)romantism ei ole stiililine, vaid sisuline mõiste: selle järgi on kunstilisel kujundil märgiline, allegooriline, peidetud tähendus. Ent peidetud tähenduski on suuremal või vähemal määral seletatav. Kes vaatab maskide taha varjunud või maskilaadseid lõustu Ensori karnevali- või passioonistseenides, see tajub skeptilis-iroonilist suhtumist inimmassi: suhtumist, mis on kultuuris püsinud läbi aegade, olemata muidugi ainuvalitsev, ent kaotamata kahjuks õigustust tegelikkuse näol. Liiga sageli on tunne, et…
-
Nagu näituse pealkirigi ütleb, on kunstnik selle näituse tööde ühisnimetajaks valinud kivid: suured ja väiksed, kaljurahnud ning rannaliiva kattev peenike kiviklibu, mis ka kunagi oli osake suurest . . . . Kivide teema iseenesest pole kunstnikule uus. Uno Roosvalt on kiviseid maastikke joonistanud-maalinud palju aastaid. On ju ta loomingu põhiosaks olnud rannamaastikud nii meil kui ka mujal Põhjamaadel. Ja eks väljenda kivi kui materjal ja kujund midagi sellist, mida…
-
Tõsiasi, et just need kaks näitust lähestikku toimusid, oli suhteliselt juhuslik, aga sellegipoolest tähenduslik kokkusattumus, ning sugugi mitte ainult eesnimede sarnasuse tõttu. Nende maalides on ühiseid tegureid: need on enamikus figuraalsed, sekka mõned natüürmordid, suuremõõtmelised, tugeva vormitunnetusega, suhteliselt tagasihoidliku koloriidiga, mis ei tähenda, et värv kui selline – värv, mille puhul valgus ning vari on olulised tegurid – oleks nende maalides tähtsusetu. Ka klassikalised töövahendid nagu…
-
Eesti kunstnike suvistest aktsioonidest on kõmumeedia künnise ületanud Fideelia Signe Rootsi paljastatud ülakehaga projekt. Eelkõige on see küll kajastamist leidnud Õhtulehes ja Reporteris, kuid nende formaatide sihtgrupp on märksa suurem kui Sirbil või Vikerraadio kunstisaatel.
Selles, et naised väljendavad palja ülakehaga oma veendumusi, ei ole midagi uut. Viimase aja kõige kuulsamad paljaste rindadega protestijad on ukrainlannad. Kahjuks ei meenu, mida nad nõudsid. Ajalehefotodel, kus jäädvustatud Ukraina paljarinnaliste…
-
Pärnu filmi- ja videofestivali eesmärk on olnud kaardistada Eesti audiovisuaalse kunsti maastikku meediumiüleselt (film, videokunst, dokumentaal-antropoloogia, virtuaalmeedia) ja esitada sisselõikeid ka mujal maailmas mittekommertsiaalsel eksperimentaaltasandil toimuvasse.
Selleaastase festivali eripära oli programmi jaotumine mitmete kuraatorite vahel, et tagada võimalikult laiapõhjaline valik. Lisaks viis päeva väldanud kuraatorite koostatud video- ja filmiprogrammi näitamisele kanti kaubanduskeskuses Port Artur 2 ja Munamäe rulapargis ette „Like-Kuldrula” tänavakultuurifestivali noorteprogramm.
Rahvusvahelise video- ja filmiprogrammi pani…
-
Vahest polegi tähtis, kuivõrd kavakindlalt kunstnik briti tabloidpressi oma isikliku kunstnikumüüdi ülesehitamisel ja kinnistamisel on ära kasutanud, kuid 1990ndate keskpaigast on Emini installatsioone – nagu kahemõttelise pealkirjaga tekstiiliaplikatsioonidega seestpoolt vooderdatud telk „Everyone I Have Ever Slept With 1963–1995” („Kõik, kellega olen maganud aastail 1963–1995”, 1995, hävis tulekahjus Saatchi galerii depositooriumis 2004. a), kurikuulus ülestegemata voodi „My Bed” („Minu voodi”, 1998) – laialdaselt kajastatud Briti massimeedias.
Kui kollane…
-
Installatsiooni magistritööna saatnud teoreetilise uurimuse foonil julgen väita, et installatsiooni lihtne sisutasand on teadlik ja taotluslik, kuivõrd Võsa-Tangsood ei huvita antud juhul mitte nii väga sõnum ise, kuivõrd kineetilise kunsti võimalused auditooriumiga suhtlemiseks ehk „nupp ja vänt näitusesaalis”. Hüpoteesiks on siinjuures ilmselt osalt muuseumipedagoogika teoorial põhinev väide, et kui anda külastajale võimalus ekspositsiooniga reaalselt suhestuda, siis kasvab tema huvi ja võime mõista ka teoste sisutasandit. Esimeseks…
-
Vaatajad lasti ükshaaval raske raudukse kaudu pimedasse räpasesse ruumi. Pidevalt naeratav ning suudlusi jagav noor naine tervitas Infektsiooni klubi külastajaid. Kui naine oli igaüht põsele suudelnud, puhastas ta oma näo ja käed kiirelt desinfitseeriva vedelikuga. Klubi ruum oli peaaegu pime, lambid olid kaetud kangaga. Ühel seinal eksponeeriti kolme plastmassist vannitoa kappi. Neis olid argised esemed: hambaharjad, juustunoad, kurgid, klaasid nugade ja kahvlitega jne. Esemete peal roomas aeglaselt…
