-
Klaasinäituse puhul on iseloomulik, et pealkirjas nimetatud teema kõrval on näituse teemaks ka klaas ise (nii materjali eripära ja võimalused: optilised efektid ja üllatuslikud tehnoloogilised võtted), aga ka klaasiga kaasas käivad seosed ja tähendused. Kui otsida klaasikunstis poolusi, mis põhimõtteliselt eristuvad, võiksid nendeks olla julge ja aus materjalikeskne dekoratiivsus ja teiselt poolt klaas kui loo jutustamise või meeleolu tekitamise vahend. Esimese lähenemise korral otsitakse materjalis seni tundmatuid…
-
Ja edasi räägime pärastsõjaaegsest ruumitunnetusest, mis on pea lahutamatu eksistentsiaalsest dialoogist eimiskiga ja kannustatud – vastupidiselt eelnenud ajastutele – püüdest vabaneda (piiravast) ruumist. Tuues paralleele kunsti kontekstist, kohtame Alberto Giacometti ruumisuhtes ka olulisena biograafilisi ja subjektiivseid momente. 1929. aastal kirjutab ta: „Kogu meie kirg on suunatud üheselt sellele, /. . . ./ et avastada uut ruumi, üht väikest osakest uuest ruumist.” 1927. aastal asus ta Pariisis elama aadressil Rue Hippolyte…
-
Kontrastiprintsiip töötab. Korralikule maalinäitusele sattunud üksik hea videoteos paneb ennast vaatama. Nii särab ka sellel näitusel Flo Kasearu lühifilm „Parim enne on möödas” (2010), mis oli minu jaoks isiklikult üllatus. Filmi on varem eksponeeritud „ART IST KUKU NUT’il” Tartus ning Kasearu hiljutisel isikunäitusel nüüdseks juba suletud kontrakultuurikeskuses Pärnu südalinnas. Dokumentaalsel ainesel põhinevas lühifilmis löövad kaasa tuntud ja populaarsed eesti näitlejad, kes tänu oma tuntusele ja populaarsusele osalevad…
-
2004. aastal Koreas (taas!) asutatud rühmituse juhtfiguur ning ainus kogu selle aja jooksul oma püsiliikme staatuse säilitanud Rubens on Billeneeve. Tema on ka nüüd juba ikoonilistena mõjuvate kostüümide autor ja ilmselgelt lähtuvad need temast endast – ta kehast ja aastate jooksul järjest filigraansemaks minevast, kuid samas oma põhiolemuselt üllatavalt muutumatuna säilivast visuaalsest identiteedist. Disainides kehtivatele iluideaalidele vilistades iga tolli oma kehal, on Billeneeve kahtlemata rohkem moekunstnik kui…
-
„Puhas” on meeldivalt eneseküllane postminimalismi sugemetega näitus. Kuigi eesmärk on risti vastupidine: kutsuda vaatajat osalema! Sest suurem osa väljas olevatest töödest intrigeerivad mõtlema pildi olemuse üle. Kus lõpeb maal? Kus lõpeb video? Kus lõpeb foto? Laura Põld esineb näituse suures saalis krobeliste monokroomsete maaliruutudega, meenutades neid kordi modernismi ajaloos, mil kriitikud on lubanud endale n-ö laudlina nalju, mis on tagantjärele küll enamasti nende endi vastu pöördunud.…
-
Tegelikult pole ju sotsiaalse ja oma spetsiifilistele probleemidele keskendunud kunsti vahel kuristikku. Sotsiaalne kunst on seda löövam, mida huvitavam on selle vorm, abstraktne kunst aga polegi nii abstraktne, sest nii selle loomise kui ka retseptsiooni puhul mängivad kaasa realiteediga seonduvad assotsiatsioonid. Abstraktne element on alati olnud olemas figuratiivses, abstraktne kunst on tekkinud figuratiivsest selle arengu loomuliku tulemusena – veidi rohkem kui sada aastat tagasi, tõukudes ekspressionismist…
-
Vene avangardkunst, mida peaks täpsemalt vaatlema revolutsioonieelse ja revolutsioonijärgse liikumisena eraldi, on varase moodsa kunsti ajaloos ja XX sajandi alguspoole kultuuriloos tõesti erakordne peatükk. Tegemist on ju ainukordse juhtumiga, sest alles hiljuti said modernistliku ja avangardkunsti esindajad riigivõimule ja kultuurielu juhtimisele nii lähedale kui Venemaal Oktoobrirevolutsioon järel. Korduvalt on küsitud hariduslike, poliitiliste
ja kultuuriliste põhjuste järele, mis soodustas Venemaal tegutsevate või sealt pärit naisloojate arvukust ja…
-
Kes on sihtgrupp? Kellele see vaheleht on suunatud? Kes on see „mina”, kelle esimene kunstikogu see saab olema?
Eks ikka Sirbi lugeja, kuid kaugem eesmärk on suurendada kunstihuviliste hulka ja suurendada ka Sirbi lugejate arvu. „Mina” on inimene, kes käib teatris, kinos ja kontserdil, loeb raamatuid, kuid kunstinäitusele kahjuks ei jõua. Põhjuseks võivad olla nii eelarvamused, puudulik kunstiharidus, kuid siiski pigem üldlevinud eelarvamus kaasaegse kunsti osas, arvamus…
-
[Müra]
2010. aasta ehk viimase krooniaasta lõpus ilmunud KUNST.EE avab arutlused kapitalistliku rahamaailma ja kunstivälja suhetest. Õigupoolest tahaksin ma Heie Treieri artikli „Moneypulatsioonid” koha pealt üldse vaikida, sest kuklas tuksub hirm kõlada majandusest rääkides sama rumalalt kui enamik meie raadioeetris kõlavaid ajakirjanikke, kui nad hakkavad kõnelema kultuurist. Orienteerudes küll poliitika ja mingis ulatuses ka majanduse küsimustes, satuvad head kolleegid kunstiküsimustega kokku puutudes tõelisesse kimbatusse, kuid lootes oma professionaalsetele…
-
M. T.: Seetõttu otsustasimegi seekord ajakirjakaugete kunstitöötajate poole pöördumise kõrval (vt Indrek Grigori raadiokolumni üleskirjutust) enesekaemuse kasuks, sest seda tagaside mudelit ei ole me veel avalikkuses läbi mänginud, v.a üksikud väljaande lähteplatvormi kinnitavad kirjutised siin-seal.4
A. T.: Õige, sest kes siis veel kui mitte meie? Oleme uhked avaldatu üle, kuigi teame isekeskis ka teemasid, millele ei leidunud kirjutajat ja materjali, mis seekordsesse koondnumbrisse ruumipuudusel ei mahtunud jne.
M.…
