-
Jaan Elkenit võib nimetada abstraktseks ekpressionistiks. Ta kannab värvi kontrollimatu paksusega, pastoosselt lõuendile. Ent samahästi võib teda nimetada ka konkreetseks ekpressionistiks, sest piltidesse kuuluvad ka vanad presendist kanderaamid, kartulikotid ja tekstid. Mõnikord on tekstid värvi sisse kraabitud, mõnikord vorstja joone kalligraafias kirjutatud. Laulusõnad, maalikunstilised lööklaused, igatahes mitte abstraktsed vormelid. Ta kirjeldab oma tööde mootorit niimoodi: „Akordide puhtuse ja monumentaalsuse nimel ohverdan hulgaliselt pisiprahti ja mahamaalitud detaile. Klaaspärlimäng…
-
Võib arvata, et videos näidatakse sündmust, millele võiks midagi järgneda seoses sellega, mis on ümbrikusse peidetud. Aga võib-olla on ümbrik tühi. Oma pressiteates on Klemmer ja Põld öelnud, et tegelikult on nende eesmärk uurida seda, kuidas kasutada visuaalse kunsti keelt hirmu tekitamiseks ja sellele viitamiseks. Näitusel välja pakutud lahendused on tõepoolest vaimukad. Eriti tooksin esile Klemmeri töö „Allhoovus”. Sellel on kujutatud pildi keskmes asuvat kontoritooli tühjas…
-
Euroopa Liidu kaasaegse arhitektuuri preemiaid antakse välja vaid üks suurusega 60 tuhat eurot, mida täiendab mõneti ebamäärasema staatusega noore arhitektuuribüroo esiletõstmine. Seekord valiti peapreemia 340 objekti seast. Finaliste oli viis, näitusele tehtud valik aga hõlmab ligi 50 objekti. Näituse komplekteerimisel on ilmselgelt muu hulgas lähtutud ka funktsionaalsest mitmekesisusest: näeme muuseume, ülikoole, linna (Nice’i) trammisüsteemi, staadioni, transporditavat sotsiaalset kööki ja palju muud. Muidugi on näituse koostajad hoolitsenud ka…
-
Omandanud alternatiivi kuulsuse Eestis, on Boh koos Non Grataga tagasivaatamata sööstnud globaalsele kunstimaastikule. Kümnetes linnades läbiviidud performance’id, kunstituurid Euroopas, Aasias ja Ameerikas on teinud alternatiivimainega nongratakatest sõltumatu loomekollektiivi, kes on mujal tuntumad kui Eestis. Oma kogemusest ei räägita palju, kuigi kunsti- ja riikide piire ületav kunstitegevus on tänapäeval kunstniku ihaldusväärseim eneseteostus. Bohi ambitsioonikusele osutab näitus Tartus Kunstimaja „pühal” terrirooriumil: selle maja seinad ei ole veel postimpressionismist…
-
Väljapaneku teevad nauditavaks tööde põnevad lõikumispunktid ning teoste mitmetasandilisus. Peamisteks märksõnadeks on mikro- ja makromaailma süsteemid, loodus ja liikumine. Urmas Lüüsi üksteisest väljakasvavate ja üha suurenevate mahtudega teos mõjub kui konstruktivistlik skulptuur. Tahukate pinnale on kunstnik graveerinud nelja suurlinna transpordiskeemid. Nii teose kasvavad mahud kui transpordiskeemid viitavad süsteemsusele, kasvamisele, arenemisele ning liikumisele. Liikumise efekti rõhutavad taiese jalgu meenutavad osised. Jääb veidi kõhe mulje, justkui võiks töö kontrolli…
-
Kadri Mälk on oma tööde teemad („Fata Morgana”, „Ohvriplaadid”, „Varju piir”) leidnud kontaktmaagiast, vihjates ühtaegu kujutlusele ning ebamaisusele. Maagilise väega amuletid (apotroopilised ehted) on üks põhiteemasid Kadri Mälgu loomingus. Piret Hirve haprad, äärmise vilumusega kohrutatud hõbelehed meenutavad pikki ajaperioode, talviseid torme, melanhoolseid atmosfääre. Muusiku poega Tanel Veenret on inspireerinud unenäod, unistused ja mälestused: kaelakee „Pärt”, luuleline kui pits, suubub vaigu puhastesse elementidesse ning toob silme ette…
-
Seni seda raha kasutatud ei ole, seda ei ole üldse palju. Aga sellel on tähendus, see on omaette märk. Loodan, et see märk paneb mõtlema ka teisi, kellele kunst midagi pakub. Institutsionaalset toetust kunstitudengitele jääb aina vähemaks, seetõttu loodan, et ehk võtavad suuremeelsed eratoetajad meie riigi põhiseaduse preambulat tõsisemalt kui riik ise.
Esimene väljamakse, 10 000 krooni, tehakse EKA III kursuse üliõpilasele Ettel Poobusele, kes läheb õppima…
-
Sattunud Eestisse antisemitismi laineharjal, nii nagu tema abikaasa kontsertmeister Frieda Bernstein, filoloogid Juri Lotman, Zara Mints ja Pavel Reifman, majandusteadlane Mihhail Bronštein, filosoof Rem Blum ja nende ridade autor, integreerus Boris Bernstein tõeliselt Eesti kultuuri. Ta ainuüksi ei õppinud ära eesti keele, vaid tema kunstiteadusliku uurimise aineseks sai eesti kunst. Alates 1956. aastast on tema sulest ilmunud eesti ja vene keeles terve rida eesti kunstnikele pühendatud…
-
Mulle isiklikult meenutavad otserünnakud sotsiaalsusele kas või Tiziani maali „Hispaania päästab Usu” Prados, mille ta maalis Philip II jaoks, ent alustas juba tolle vanavanaisa Maximiliani ajal pealkirja all „Habsburgide impeerium, mis päästab Euroopa uskmatute käest”. Algvariandist on taustale jäänud hulpima turbanit peas kandev Poseidon, Usku kehastab poolpaljas blondiin, endine Euroopa, kes üritab põlvitada lipuga tema suunas tormava Hispaania, Athena ehk endise impeeriumi ees. Tõenäoliselt ei probleemitsenud…
-
Andro Kööbi „Grand Coulisse” haaras esmavaatlusel maaliliselt perfektse estetismiga. Mitmete ajastute kaunid aksessuaarid, katoliikliku absolutismi vaimsuses loodud, sadade anonüümsete käte poolt korras hoitud baroksed aiad ja ehitised hurmavad tänagi oma teatraalsusega paljude meeli, ent on muutunud turistiatraktsiooniks näiteks Loire’i oru losside marsruudil. Versailles’ barokkpargi territoorium aiva väheneb ja Kadrioru pargis on mustrilised lilleparterid nauditavad enamasti vaid lossi tagaaias. Ometi on see ajastu midagi, mida turistidena ihaleme.…
