-
Brno graafilise disaini biennaal on olnud minu valgusekiir, kutsuv majakas hallil udusel disainimerel. Vanemate kolleegide käest kuuldud legendid sellest päikeselisest Lõuna-Tšehhimaa linnast, mida ükski turist ei leia, kus õlu on odav ja arhitektuur imekaunis ning kus iga kahe aasta tagant toimub Euroopa põnevaim ja esinduslikem disainiüritus, leidsid täiel määral kinnitust neli aastat tagasi, kui ise esimest korda sinna sain.
Toonased väljapanekud ja loengud olid äärmuseni erutavad. Sai…
-
Ümarlaua moderaator, projekti üks kuraatoritest Ilja Sundelevitš juhatas arutelu sisse mõistulooga, millel pole küll ajaloolist tõepõhja, kuid millel on oma iva sees. Nimelt kunagi ennemuistsel ajal otsustas kristlik kirik juudid Roomast välja saata. Viimaks oli paavst nõus, et kui rabi jääb dispuudis peale, siis võib juudi kogukond Rooma edasi jääda, muidu mitte. Kuna puudus aga ühine keel, otsustati üldmõistetava viipekeele kasuks. Kuid ka viipekeel osutus spetsiifiliseks…
-
Kontakt ja külastaja osalus olid kesksed näituse toimimises. Nagu enamiku kaasavate kunstiprojektide puhul on siingi tugevalt hägustunud vaataja positsiooni piirid. Katrin Kivimaa pööras ühes vestluses tähelepanu sellele, et paljudel aktivismiga seotud kunstiprojektidel ei ole publikut traditsioonilises tähenduses, sest nende projektide eesmärk on teha osalusest töö keskne telg. Kunstnik on sellistes projektides pigem vahendaja ja olukorra suunaja, kui autoritaarne loojafiguur. Näiteks Viini kunstnike rühmitus WochenKlausur teostas mitmeid…
-
See artikkel on „Diverse Universe’il” tekkinud mõtete ja seal peetud vestluste tulemus, sündinud tänu esitatud kunstile, esinenud kunstnikele, organisaatoritele, festivali energiale tervikuna.
John von Neumanni ja Oskar Morgensterni 1944. aastal avaldatud raamatus „Mänguteooria ja majanduslik käitumine” („Theory of Games and Economic Behavior”) on põhjendatud inimeste käitumist situatsioonis, kui konkureeritakse üksteisega ja kui ühe edu sõltub sellest, mida teine teeb. Väidetavasti panustas LKA sellesse uuringusse, et saavutada…
-
Vaala näitus „Nemad, kes laulsid” pakkus väärika paariku eelmise aasta Linnagalerii „Positsioonide” väljapanekule. Nende vahele jäänud „Encore” sügisel Hobusepea galeriis oli aga mõnevõrra üllatus: kõik vanad tööd, tihti veel näituseaegses korralikus raamistuses, olid kuhjatud keldrisse. See mõjus pretensioonika piiritõmbamisena oma senise ja tulevase loomingu vahele, tuleviku-lubadusena ja nüüd, Vaala näituse järel, on selge, et „Positsioonide” sari jäi juba siiapoole piirjoont.
Tundub, et kui Muravskaja jääb oma…
-
Kuigi suured feministliku kunsti retronäitused on viimastel aastatel edukad olnud nii Ameerika Ühendriikides, Euroopas kui Hiinas, on selge, et feministlik kunst ei ole kivistunud võtete kogum, vaid aja-, koha- ning olukorratundlik visuaalne reageering. Ehk ka iseenda pidev dekonstruktsioon ja ümbertõlgendamine. Seda on tõestanud „Prologue’i” ürituste sari, mis loodetavasti võimalikult paljusid Eesti feministlikult mõtlevaid kunstnikke kaasa haarates toimub järgmisel sügisel ka Tallinnas, sellest kõneleb ka praegu Berliinis …
-
Ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kellele seekordne Berliini biennaal väga meeldiks. Ei ole teinud küll selles osas põhjalikku uuringut, aga selleks ei ole ka erilist vajadust. See biennaal lihtsalt ei saa eriti kirgi ärgitada. Miks, seda soovin siinkohal pikemalt lahata. Tegelikult oli mu enese esmamulje pigem kirglik ja negatiivne. „Kuningas on alasti”-laine lõi korraks üle pea. Asja üle pisut mõeldes sain aga aru, et…
-
Kohtumisel kunstirahvaga oma teisel isikunäitusel Kadrioru lossis 1986. aastal tõdes Eerik Haamer: „Inimene ei kohane”. Ta mõtles, et võõrsil. See kõlas veenvalt. Ent ometi, ka kodumaal ei tarvitse inimene muutuvate oludega kohaneda, vananev inimene liiatigi. Väljakujunenud kunstnik osutub uute nähtuste suhtes sageli autsaideriks: kes imetletud veidrikuks – juhtum, mida kirjeldab John Fowles „Eebenipuust tornis” –, kes marginaalseks või hoopis unustatud suuruseks, nagu kas või Tamara de…
-
Anna Marie Rockwell on sündinud 1980. aastal Californias. Kunstimaailmaga on ta seotud olnud juba sünnist saati: tema isa on maalikunstnik ja vanaema skulptor. Maalimist õppis Anna Marie Oregoni Portlandi Pacific Northwesti kunstikolledžis ja täiendanud on end Madridis ja Prantsusmaal Aix-en-Provence’is ning Pont-Avenis. Praegu elab ja töötab ta New Yorgis ning on maalimise asemel keskendunud installatsioonidele.
„Marcelilt Moostele” on Anna Marie Rockwelli ja ta noorema venna Marcel Rockwelli,…
-
„Osalesin performance’i workshop’il. Tegime Tel Avivi kaasaegse kunsti keskuses performance’eid. . . .”
„Mida tähendab performance?”
„See on nagu etendus ja samas ka mitte. See on mingi idee edasiandmine kehakeele abil. . . .,” üritan unega võideldes passikontrollile selgitada. Olen Tel Avivi lennujaamas ja kell on 1.30 öösel. On 6. mai ja järgmisel päeval saab Iisraeli riik 60 aastat vanaks. Tahan koju lennata, aga enne pean veel kaks korda oma seljakoti sisu lauale laduma…
