-
Võistluse läbiviimise käigus see küsimus juba laekus – kui rangelt tuleb hooneümbrikust kinni pidada? Võistluse korraldajad vastasid kõigile küsijatele (nii osavõtjaile kui ka otsuselangetajaile – R. V.), et põhimõtteliselt tuleb sellest kinni pidada, kuid kui arhitektid on piisavalt julged, et seda eirata, ning on sealjuures niivõrd loovad, et selle tagajärjel saab linn hoone, mis linna märgatavalt rikastab, võib nendest ka mööda minna. See on riskiga seotud…
-
Jean-François Lyotard märgib oma raamatus „The Postmodern Condition: A Report on Knowledge” („Postmodernismi tingimus: teadmiste aruanne”), et suure narratiivi allakäiku võib jälgida kui kõiksugu tehnikate ja tehnoloogiate II maailmasõja järgse suure õitsengu tulemust, mis nihutas rõhu lõppeesmärgilt teole endale. Arhitektuuris väljendus see lihtsustatult öeldes arengus konstruktsiooni tehnitsistliku esteetika väärtustamisest kuni konstruktivismi viljelemiseni konstruktsiooni enda pärast.
Louis Kahn koos Burkminister Fulleriga, saanud mõjutusi 1950ndate alguse historitsismist, jõudsid oma…
-
Projekti selge vorm ja elegantne saledus on linnaruumiliselt loogiline. Väljak City Plaza ja kavandatud hoone vahel tekitab mitmeti kasutatava põneva linnaruumi. Paekivist võrgustik-fassaad mõjub meeldejäävalt ja lisab projektile sümboolset väärtust.
Negatiivne
Plaanilahendused on funktsionaalselt hästi paigutatud, kuid võiksid olla intrigeerivamad, ülemiste korruste pikad koridorid ja sobimatu proportsiooniga ruumid nõrgestavad tervikpilti. Võimalikke muudatusi plaanilises lahenduses ei ole kerge teha, kuna hoone vorm on selgelt determineeritud. Samuti on…
-
Žüriiliikmeid hämmastas autorite selge seisukoht, mida on väljendatud väga ilmekalt. /—/ Sissepääs ja avalikud tsoonid – kohvik, söökla, black box ja muud esimese korruse ühispinnad – on hästi paigutatud ning selge plaaniga. Tallinna kesklinnas ei ole sellega võrreldavat hoonet ei funktsionaalsuse ega ka spetsiifilise ilmestuse poolest.
Negatiivne
Peamisele ühes ruumis koostoimimise mõttele räägib teataval määral vastu osakondade paigutamine eraldi kuupidesse. Osakondade reorganiseerimisel võib tekkida ruumide ümberorganiseerimisega…
-
Max Norman + Christian Saldert + jt = Fienden. Nende kreedo on nihilistlik: „Fiendeni (ehk vaenlase, nagu see kaubamärk tõlkes kaduma läheb) leiutasid, õieti konstrueerisid igavesed lapsed. Sellest ajast peale, viie-kuue aasta jooksul, on see võtnud mitmesuguseid vorme, mõnikord isegi laiali lagunenud. Selle kaubamärgi kõik avaldused võib taandada ühele ja samale põhituumale: nimelt Eimillelegi.
Meie arvates ei ole teist teed ootustele vastu tulla kui neist mitte välja…
-
Traditsioonide ümbermõtestamise võimalust ja vajalikkust tabame ka Vasarely pürgimustes taaselustada koos 1960ndate geomeetrilise abstraktsionismi kõige uuemate saavutustega ka 1920ndate moodsa kunsti püüdlusi.
Tänapäeval, kui tegelikkus üha enam virtualiseerub ning inimesed kaotavad pidepunkti maailmas orienteerumiseks, on erakordselt aktuaalne ka probleemiasetus, mis tõstatab koos tehniliste lahenduste radikaalse uuendamisega küsimuse ka sellega seonduvatest eetilistest probleemidest.
Uue tähestiku loomine
1960ndatel sõnastas Vasarely oma tõekspidamised uuest kunstikeelest, kus tähed vastavad põhilistele geomeetrilistele…
-
Meie kaasajal ei saa kunstnike loomeperioode jaotada enam näiteks sinisteks ja roosadeks, pigem on aegu, kus tegeletakse rohkem isiklike asjadega, ja teisi, kus tuntakse huvi ühiskondlike protsesside vastu. Raidpere on praegu igatahes selles teises faasis, sest kõik tööd on fokuseeritud pigem avalikku sfääri: linnaruumi, ühiskondliku formatsiooni ja kaunite kunstide suhetele.
Ainsaks sotsiaalse kunsti kvaliteedigarantiiks on siiski isiklik suhe kõnealuste teemadega, vastasel korral on tulemuseks lihtsalt kehv dokumentalistika.…
-
5. aprillil läks Berliinis lahti kaasaegse kunsti biennaal (bb5), üldpealkirjaga „When things cast no shadows” („Kui asjad ei heida varju”. ) Üritus toob Berliini kokku mitmest rahvusest ja põlvkonnast kunstnikke, kelle teosed on pillutatud laiali mitmele poole lähiminevikus rangelt jagatud linnaruumi. Biennaali ürituste programm on jagatud päevaseks ja öiseks. Päeval näeb enamasti ligi poolesaja kunstniku spetsiaalselt biennaaliks valminud teoseid, millele öine biennaaliprogramm (pealkirjaga „Mes nuits sont…
-
Ma olen kunstiröövel. Ükspäev sain telefonikõne ühelt tuttavalt, kelle nime ma ei sooviks teatavatel põhjustel mainida. Pakkumine oli järgmine – püstirikas klient tahab endale Valev Seina maali „Punase näoga kuninganna”. Kuna kunstnik pole oma tööd soostunud loovutama, paluti minul maali kohaletoimetamine enda peale võtta. Kuna tasu oli korralik, ei hakanudki ma kõhklema. Imestama pani mind vaid Valev Seina nimi. Ma olen kunstiröövidega tegelenud juba pikemat aega…
-
LEEDU NOORTE KUNSTNIKE näitus „Down the Rabbit Hole (Meeting the Familiar)” („Sügaval jäneseurus. Kohtumine tuntuga”) Rael Arteli galeriis Tartus kuni 20. IV.
Rael Arteli Tartu galerii näitustel on kindel laad (nagu vanasti öeldi): näidatav kunst on rõhutatult impersonaalne, tekstikeskne, enamasti „moodsate” vahenditega (foto, video, ksero, print) teostatud, sageli sotsiaalse kallakuga ning puhtesteetilistest kategooriatest minimaalselt hooliv.
Leedu kunstil on omad traditsioonid. Enamasti on Leedu kunst olnud romantiline ja…
