-
Noam Ben-Jacoviga vestlesid Silja Saarepuu ja Villu Plink
Kutsusin Noam Ben-Jacovi kunstiakadeemia üliõpilaste ette, kuna mul oli teada tema põhjalikkus, nõudlikkus ja energeetilisus, tema tööde kvaliteet. Teadsin, et ta on nii mõneski välisülikoolis meistriklassi andes välja marssinud, kuna üliõpilased on loiud ja huvitud. Meie puhul küsis Noam ka minult ette, kas mu üliõpilased on lambad. Väitsin sirge seljaga, et ei ole lambad. Ja tal oli võimalus selles…
-
Tanel Veenre väike, kuid ülimalt kompaktne (õnneks on siiani kõik Hopi galerii näitused olnud kompaktsed tervikud) väljapanek on pälvinud suure tähelepanu: sellest on kirjutatud nädalalehes, päevalehtedes, naistelehtedes. . . . Sageli tingib meie ajakirjanduse tähelepanu pigem looja isik, tema laiem tuntus, kui see, mida ta ühel või teisel juhul eksponeerib. Ekspressi ajakirjanikuna töötav ehtekunstnik on meediapersoon, kelle tegemisi seltskonnapress kipub jälgima ka siis, kui need ei ole ka seotud…
-
Jüri võitlus lohega. 1979, õli, lõuend. repro
Jüri Arraku 70. sünnipäeva näitused: gobeläänide näitus Estonia talveaias 3. X – 5. XI; ühisnäitus PJ Crookiga Draakoni galeriis 17. X – 21. X; “Salastatud tekstid” G-galeriis 9. X– 28. X; “Graafika aastatest 1964 – 1974” Hausi galeriis kuni 24. XI; “Tagasivaatav mees. Jüri Arraku varane looming” Kumus 26. X – 11. III 2007; eksliibriste näitus keskraamatukogu peamaja näitusesaalis 3.…
-
Urbaniseerunud maailm Quardini peapaviljoni fassaadil.
3934: Arhitektoonideks muudetud numbrid näitavad suurlinnade tihedust.
2x karin hallas-Murula
Veneetsia arhitektuuribiennaali võib võtta seltskondliku meluüritusena, millena seda ju ka haibitakse – kohustuslikud staarid ja punased vaibad, kõik on olemas. Kuid biennaalid on pretendeerinud ka arhitektuuri hetkeseisu ja tuleviku määratleja rollile, mõnikord üldisemalt (“Metamorph”, 2004; “Next”, 2002), mõnikord vägagi olulistele probleemidele osutavalt (“Rohkem eetikat, vähem esteetikat”, 2000). Tänavuse biennaali pealkiri on küll neutraalsemat laadi…
-
Milieu II. Süsi, pastell, paber, 2006. Repro
Gretchen Sagani näitus “Transience/Mööduvus” Artdepoos kuni 4. XI.
Kui Chagall ja Malevitš poleks Vitebski kunstikoolkonda asutanud, siis ei oleks Aleksandr Sagan sinna Magadanist õppima läinud. Juhus viis ta Vitebski suusavõistlustele, kus ta nägi eestlaste seljas T-särke, mis olid kujundatud mujal Nõukogude Liidus tiražeerimistehnikana keelatud siiditrükis. Aleksandr Sagan läks Tallinnasse edasi õppima, kus tema salajasest siiditrükiharrastusest ametlik õppeaine sai. Alaska pealinnas Anchorage’is…
-
Kaktus. 1982.
Justkui sügise tervituseks on Tartu kunstimuuseumi viltuses majas välja pandud Alfred Kongo tumedad natüürmordid ja eranditult, kusjuures olenemata autori pealkirjast, sügisena mõjuvad maastikud.
Näitusesaali sisenedes torkab kõigepealt silma, et Kongo töödes ei ole inimest. Väljas on vaid üks töö, kus võib aimata inimest seismas (“Sild”, 1986). Need vähesed figuurid, mis Kongo oma loomeperioodi jooksul tegi, on nii erandlikud, et meistri loomingut iseloomustab tõepoolest paremini nende näituselt…
-
Agur Kruusingu näitus “Uskumatult ilus” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 5. XII.
Vähetähtis vahejuhtum Betaanias. Õli, lõuend, 2006.
Agur Kruusingu näitus “Uskumatult ilus” laenab modelle Interneti-aadressilt www.paljadtydrukud.komm, taustamaastikke lennusimulatsiooni arvutimängust “Lock On”, sündsaid pildikilde perversselt mangakunstnikult Kiyoshirou Inouelt. Motiiv suurt asja käes hoidvast mehest pärineb sõjaväes nähtud plakatilt, mis kujutas madrust, sõjalaev süles. Pildid vahelduvad tegelaste ja autori jutumullidega nagu koomiksis. Näeb välja kui Merike Estna maailm liiga noorte…
-
Ühest sajandist teise kulges kaksikvendade Kristjan ja Paul Raua kujunemine tuntud ja armastatud kodumaiseks kunstnikepaariks ja sajand hiljem, jälle ühest sajandist teise oli üles ehitatud Mai Levini korraldatud üks suuremaid vendade tagasivaatelisi näitusi ja ka näitust lõpetav rahvusvaheline konverents. Esimene muuseumi teaduskonverents Kumus suutis täita temale pandud lootused, esitada küsimusi läbimängitud teemaderingile ja tõepoolest ka vastata neile nüüd juba uue sajandi vaatepunktidest. Kumu direktori Sirje Helme…
-
Näitusel “Akvarell muutuvas ajas” heidab Tiiu Pallo-Vaik tagasivaatava pilgu oma neli aastakümmet kestnud loometeele. 1960. aastate keskpaigast pealt eesti kunstielus sümpaatselt esil olnud Tiiu Pallo-Vaik on kunstnik, kelle loomingus on nii maal kui akvarell pidevalt teineteist täiendanud.
Kuid tundub, et olulisemad käändekohad, uuenduslikud ideed, otsingud ja teisenemised on Tiiu Pallo-Vaik esmalt just akvarellis läbi mänginud. Seetõttu on igati loogiline, et kunstnik toob oma loomingut retrospektiivselt üle vaadates…
-
Saare juures on olulisim vahest ta sakraalne mõõde. Kaali kraater on ju sakraliseeritud objekt, mille juures kökitav muinasjutumajakese ilmega muuseum näeb esimesel pilgul pigem välja ehk turismiinfopunktina ja poekesena, kuigi sisuliselt on geoloogilise loomuga väljapanek täitsa põnev.
Ei tea, kaua Kaali kraater pärast Lennart Mere surma me mütoloogias püsib, eks saanud see lugu, mis Kaali ümber keerdus, ju suuresti hoogu tänu temale. teaduslikust vaatepunktist on asjad…
