-
Raul Keller. Raadio – see on imelihtne. Elektroonikakomponendid, installatsioonimaterjal. 2002.
Anneli Porri ja Pille-Triin Männiku kuraatorinäitus “Teadus ja tänapäev” Hobusepeas, A-galeriis ning Draakonis kuni 3. IV.
Tallinna IV rakenduskunsti triennaali raames on väljas satelliitnäitused ühise raamnimetusega “Teadus ja tänapäev. Kuraatorid Anneli Porri ja Pille-Triin Männik kaalusid alternatiivvariandina teemaks valida ka prototüüpe, kuid selle mõiste liigagi mitmetahuline ja seega ka kergesti valestimõistmist tekitav tõlgendamisvõimalus suunas valiku taas teaduse…
-
Jaanus Heinla
Mullast oled sa võetud. . . .
Kirke Kangro näitusel jalutasidMari-Liis Tammi ja Reet Varblane.
Kirke Kangro näitus “Mullamehed” Tallinna Linnagaleriis kuni 26. III.
Kirke Kangrot on ikka huvitanud kummalised materjalid, mitte materjali erakorralisuse, vaid skulptuuri mõttes. Teda on köitnud liiv, jää, klaas. Seekord on Kirke Kangro tulnud välja mullaga: voolinud mullast kolm üleelusuurust meest, eraldanud nad muust ruumist (ja ka üksteisest, nii et otsest dialoogi ei tekiks) muuseumlikult punasest sametist nöörist…
-
Indrek Köster ja Taavi Talve on kokku korjanud rea jaburaid pealkirju SL/Õhtulehe ammendamatust reservuaarist. jaanus heinla
Näitus “Probleemid” on kunstiakadeemias eelmise poolaasta jooksul läbi viidud kursuseprogrammis “Kaasaegse kunsti probleemid” tehtud tööde valik. Esimesel kohtumisel magistrantidega muutsime kursuse nimetuse küll “Kaasaegse kunsti küsimusteks ehk KKK”, kuna (vaevaliste) probleemide eeldamine tundus depressiivne. Kursustel osalesid vabade kunstide esimese aasta magistrandid ehk siis 15 noort kunstnikku. Plokk koosnes targu kolmest…
-
Kumu pidulik avamine tähendas, et kunst on võitnud. Valgus on läidetud vildaka raja kohale. Saab sellest tee kunstitõe juurde? Tänapäevane uus kunstimuuseum Kumu on alustanud eesti kunsti vääristamist. Väljas on kaks püsiekspositsiooni: XVIII sajandi algusest 1944. aastani ja 1945. aastast 1990. aastani. Oma elu jooksul olen peaaegu kõiki neid teoseid näinud, nendega kohtumine ei valmistanud üllatusi, selletõttu jõudsin juba avapäeva pidulikus miljöös saada ülevaate kuraatorite valikust…
-
Zbynek Havlín. Autoportree. Päevalilleseemned, loomarasv. 2006.
Täna kell 18 avatakse tarbekunsti- ja
disainimuuseumis neljandat korda Tallinna rakenduskunsti triennaal,
seekord pealkirjaga “Kaks lähedast”.
Huvi keskmes on kunstniku suhe valmis objektiga. Väljas on 15 riigi 90 kunstniku 113 tööd.
Triennaali erikülaline on inglise ehtekunstnik Wendy Ramshaw, kelle inspiratsiooniallikaks on Picasso maalid.
Tund aega varem avatakse Hobusepea, Draakoni ja A-galeriis Anneli Porri ja
Pille-Triin Männiku kureeritud triennaali satelliitnäitus “Teadus ja tänapäev”.
Eile…
-
Paul ja Anne Daniela Rodgers. Oma lugu. 2002.
Paul ja AnnE Daniela Rodgersi näitus Tartu Kunstimuuseumis kuni 23. IV, Kaunase kunstnike näitused Tartus 15. II – 13. III, Meiu Mündi näitus “Päev on pime” G-galeriis kuni 25. III.
Kõige põnevam kunstinäitus Tartus on praegu Paul ja Anne Daniela Rodgersi ühisnäitus. Näitusel ei ole pealkirja ja polegi ehk vaja, sest paar põhitööd on tuttavad juba tunduvalt varasemast ajast, aastast…
-
Tundub, et tänaseks on traditsiooniline juubelipuhune personaalnäituse-retrospektiivi formaat end ammendanud, otsitakse alternatiive. Kui Ants Juske koostas oma 50. sünnipäevaks isikliku majamuuseumi retoorikaga mängiva näituse, siis 65aastaseks saanud Raul Meel sai sünnipäevakingituseks konverentsi. Kuigi kummalisel moel on siin kunstiteadlase- ja kunstnikuomane ürituse vorm vahetanud koha, osutus konverents Raul Meelele soodsamaks, kuna selle programmil õnnestus ületada Eesti-kesksus ning haarata laiemat problemaatikat, luua avaram ja vabam kontekst.
Konverentsi teema…
-
Pärast moedemonstratsiooni 1964. aastal.
Üks edukalt eestimaist rõivamoodi välismaailmale tutvustanud ettevõtte oli omaaegne Tallinna Moemaja. Alustanud tegevust 1957. aastal, jätkati läbi kolme aastakümne, kuni taasiseseisvumisega kaasnenud ümberkorraldused viisid erastamiseni. Nüüd on Moemaja asutamisest täitumas 50 aastat.
Küsimus on selles, kuidas seda sündmust väärikalt tähistada, kui järjepidevus on katkenud, kuid nõukogude perioodil võimsa trenditemplina tuntud ettevõte tegutseb kohalikul moemaastikul praegugi aktsiaseltsina (AS Tallinna Moemaja, juhatuse esimees Kairi Vilderson)?…
-
Selle taga, et Kumu vajab muuseumiturundust, on palju laiem ideoloogia. Muuseum, mis on omamoodi mälupank, koguv ja säilitav institutsioon, on tänapäeval ka aktiivselt üldsusega suhtlev keskus, kus pannakse rõhku sellele, mil viisil ennast kuuldavaks ja nähtavaks teha. Ei saa olla, et muuseum vaikib ajal, kui jaht meie vabale ajale on muutumas üha intensiivsemaks. Omamoodi võiks parafraseerida maailmafirmade põhimõtet: keeruline pole toota, keeruline on kaup maha müüa,…
-
Vaadata on fotod, maalid ning installatsioonid, mis kujutavad ootamatult maastiku keelde tõlgendatavaid käsi, käemaastikke. Ekspositsiooni kandev idee on ühised jõupingutused aastatuhande arengueesmärkide saavutamise nimel: “Meie saatus on meie kätes. Meie käed on saatuse käes”. Jüri Ojaveri isa ja poja käsi kujutav installatsioon oli esimest korda väljas 1995. aastal I Kwangju bienniaalil, Ülle Marks ja Jüri Kass eksponeerivad fotosid, postmodernistlikke maastikke, kus looduselemendid on asendatud inimkeha vormidega,…
