
Mets on Adamson-Ericu muuseumi näituse töödes metsik, vihjeta inimese kohalolule, vormilt antakse edasi tunnetust, rõhuasetust ja kogemust kunstniku enese kaudu.
Tallinna ülikooli Balti filmi- ja meediakooli üliõpilaste näitus „Ema, mul on Põhjalas näitus!“ Põhjala kultuurikeskuses 2. ja 3. VI.

Neljanda „Kultuurikompassiga“ tõestati, et pärast sellist foorumit kasvab kultuurikorraldajate tahe teha maailmast õiglasem ja hoolivam paik.

Kendal Henry: „Minu unistus on, et loovisikutest saaks linnavalitsuse toimemehhanismi loomulik osa.“

Kristina Õlleki kunsti mõte seisneb mitmetähenduslikkuse mõistmises ja sellele osutamises. Ilu annab meile juhtnööri, kuidas mõelda ja imestada.


Margus Allikmaa: „Kui riigis on kokku lepitud kultuuritöötaja miinimumtasu, siis tuleb seda käsitleda kui laia kokkulepet, mis kehtib kogu kultuuriväljal.“

Vaatamata rõhutatud lahtiütlemispüüdele traumaatilisest idast, näib Tanel Rander tegelevat trauma sümboliseerimisega korduses.

Installatsioon, vaikelu ja stsenograafia on põimunud Hans-Otto Ojaste ja Urmas Lüüsi teoses „Öökull huikas ja samovar undas ühtevalu“ võimsaks totaalse installatsiooni kogemuseks.

Vabamu väljapanek on teostamata monograafilise uurimuse või suuremamahulise näituse kondikava. Jääb loota, et sellele järgnevad põhjalikumad käsitlused.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.