-
Leonhard Lapini näitus “Suprestaarid” Hausi galeriis kuni 16. IX.
Ma ei tea, kas seda Leonhard Lapini näitust võiks ka veel kuidagi teisiti pealkirjastada. See ongi just see Lapin, kes selle mõiste on meieni toonud ja keda me viimastel aastatel selle stiili väljendajana tunneme – ka kõik siin esitatud tööd kannavad märget “suprealistlik”. “Suprestaaride” juured võiksid ulatuda ehk isegi möödunud sajandi kuuekümnendate lõppu, mil ta oma kunstnikuelu alustas,…
-
Reet Varblane: Milline institutsioon on kultuuritehas ja kellele see on eelkõige mõeldud? Mis roll ja koht on sellel traditsiooniliste kultuuriinstitutsioonide seas? Räägime ju ka muuseumide puhul interdistsiplinaarsusest, valdkondade koostööst, mitmesuguste tegevuste sümbioosist.
Maarin Ektermann: Kultuuritehase eripära on selle asumine endistes tööstuskompleksides. Tihti on need linnale üsna problemaatilised, sest tegemist on tavaliselt terviklike miljööväärtuslike kompleksidega, millega linn pärast aktiivse tootmise lõppemist ei oska midagi peale hakata. Kultuuritehase idee…
-
Koht ja kohalikud
“Postsovkhozi” näol on tegemist üritusega, mis on viie aasta jooksul uurinud, jälginud, kaardistanud, tuletanud, tõlgendanud ja mõjutanud Mooste alevikku. Koha uurimine tähendab eelkõige ju kohalike uurimist; seega on PS sisuliselt antropoloogiaprojekt, mis kaardistab eluviise, harjumusi, oma keskkonna kujundamist kõige laiemas tähenduses, alates füüsilisest keskkonnast kuni sotsiaalse (kirjutamata) korralduseni.
Näiteks on Moostes kaks külapoodi ning tundub, et koloniaalkaupluse nišš on juba täidetud. Kuid Tomas Jonsson pani…
-
Leinav Telemachos mentoriga Kalypso saarel. 1788, õli, lõuend. Bünderi kunstimuuseumi kogu. Repro
Näitus ??veitsi muusa. ANGELIKA KAUFFMANN 1741 ? 1807? Kadrioru kunstimuuseumis kuni 28. VIII.
Kadrioru kunstimuuseumi näituse mõte sai alguse siinses kogus leiduvatest töödest. Kadriorus on hoiul XVIII sajandi tuntuimalt naiskunstnikult kaks kõlavate pealkirjadega maali ?Ilu, juhitud Mõistlikkusest, tõrjub meelepahaga eemale Meeletuse ahvatlusi? ja ?Ilu, juhitud Mõistlikkusest, pärjatud Täiuslikkusega?. Mõlema maali peategelane on valgesse rüütatud…
-
riideesemed värskendati moeetenduseks tekstiilimaali või trükkimise abil. Lea Tui
Angelika Kauffmann oli võrratu kunstnik, kelle kunsti mõju on tuntav ka pärast tema surma. XIX sajandi algul valitses angelicamadness: tema siredad kaunitarid ja androgüünsed noormehed ehtisid daamide lehvikuid, neid trükiti portselanile ja trükimustriks siidkangale, tema graafikat, tema maalide põhjal valminud akvarelle ja tarbekunsti leidub kõigis tollastes kunstikogudes. Kuid kuidas tuua kahe sajandi tagune lemmik tänapäeva maailma noorteni? Kuidas…
-
XVIII sajandi naiskunstnike staatuse muutumine
XVIII sajandit peetakse kunstiajaloos naiselikkuse, erilise tundlikkuse, rafineerituse sajandiks. Sellise arusaama on loonud (ja paljuski tänapäevani toonud) XIX sajandi teine pool ? aeg, mil tekkis tõeline ajaloo, sealhulgas ka kunstiajaloo kirjutamise buum. Ja mitte ainult buum, vaid ka visalt püsiv struktuure ja hierarhiaid paikapanev kaanon. Veelgi enam, ka XVIII sajandi teisel poolel tekkinud ja sajand hiljem kinnistunud naiselikkuse ? mille märksõnadeks irratsionaalsus,…
-
Fragment Mare Tralla installatsioonist ?KÕIGI rahvaste sõprus? (2005). Mare Tralla
Näitus ?[proloog] uus feminism/uus euroopa? Manchesteri Cornerhouse?i galeriis kuni 18. IX.
Nii imelik kui see postsotsialistlikule vaatajale, kes kipub briti emantsipeerunud ja väidetavalt võrdõiguslikku ühiskonda idealiseerima, ka ei tundu, tagab ?F-word? (feminism) näituse pealkirjas sellele elavama meediakaja, kui tekitaks sama näitus ilma selleta. Vaadates aga veidi kauem kohalikul massikultuuri maastikul ringi, saab selgeks, et siingi on…
-
Nimeta. 2004. Autoritehnika. Irina Tammis
Urmo Rausi näitus ?Lõuna-Eesti anatoomia? Vaala galeriis 2. ? 16. VIII.
Urmo Raus on kunstnik, kes teeb graafikatehnikas maale, maali ideid valab klaasi, klaasilt peegeldavad ideed tagasi maali. Tema kunstilooming on jätkuv protsess nagu aegruumi sepik, mille üks kannikas võib olla varastes üliõpilasaastates, teine kannikas tuleb ahjust välja kolde kustudes. Iga maal on viil samast sepikust. Sepikuviil on lihtsustatud metafoor, mida õigustavad kunstniku…
-
Niinimetatud esialgse akumulatsiooni seadus. Ükspuha. 2005. Installatsioon. elin kard
Marco Laimre on eesti kunstis hädavajalik nähtus. Ta on (või õigemini oli, sest 1. IX alates juhib ta kunstiakadeemia fotokunstiõppetooli) kui institutsiooni(de)väline anarhistlik korravalvur, kelle vahedalt plaksuv piits tabab mõnusalt kerra tõmbunud unelejaid valusalt. Ainult iial ei või teada, millal, kuidas ja kellele see suunatud on ning kas sellel ikka sügavamat mõtet ka on? Meie kunstielu tiba liiga…
-
Näitus ?Soome-Eesti: sajand arhitektuurisuhteid? Rotermanni soolalao suures saalis ja galeriil kuni 18. IX.
Iga ulatuslikumalt ajalukku vaatav uurimuslik näitus on ajaloo uuesti kirjutamine näituse formaadis. Seda on ka Eesti ja Soome XX sajandi arhitektuurisuhteid käsitlev väljapanek, mille ettevalmistamine algas Tuglase Seltsi tollase juhataja Seppo Kuusisto initsiatiivil juba aastaid tagasi. Sellise näituse vajalikkus oli selge juba ammu. Kui Soome kultuuriminister Suvi Lindén 2000. aastal Tartus pidulikult soome arhitektide…
