-
Igasuguse teema esmaülesanne on luua kunstnikele võimalusi. Teiseks peab teema haakuma tänapäeva kontekstiga. Kolmandaks võtma nii või teisiti seisukoha millegi suhtes. Jättes ära ükskõik millise neist kolmest tingimusest, saame mittetöötava kunstinäituse. Samas on täiesti kindel, et oleks võimalik leida teema, mis vastaks neile kolmele tingimusele ja oleks praegusega täielik vastand. Nii et ühest vastust küsimusele ?miks maapagu?? ei ole. Ilmselt on tegu alateadliku sooviga sekkuda mingil…
-
1934. aasta 15. septembril avati Tallinna Kunstihoone Kujutavate Kunstide Sihtkapitali Valitsuse kunstinäituse ehk teisisõnu öeldes eesti kunstnike aastanäitusega. Avamine leidis aset igati pidulikus õhkkonnas: president saatis õnnitluse, kuigi ise kohal ei viibinud, õnnitlustelegrammid saatsid ka Helsingi, Riia, Kaunase, Krakovi, Moskva kunstiakadeemia, kohal olid Tartu ülikooli rektor, kunstimuuseumi juhataja, Estonia Seltsi, Tallinna Linnapanga, Majaomanike Panga, Eesti Naisliidu jpt mainekate ühingute-institutsioonide esindajad ja auväärt grand old man Ants…
-
ERKI üliõpilasi võib jaotada eesrindlasteks ja reaüliõpilasteks. Eesrindlased vorpisid rohkem töid, kui oli ette nähtud ja katsid nendega insta koridoriseinu. Pildid, mida metoodilisse fondi ei korjatud, kogusid nad kokku ja viisid koju. Reaüliõpilased tegid, mis nõuti. Pärast hindamisjärgset väljamagamist kooli naastes möödusid nad oma piltidest, mis koridoriseintelt prügikonteinerisse olid jõudnud.
Eesrindlase Marko Mäetamme kunsti võib jaotada noorpõlvetöödeks ja küpseteks omamütoloogilisteks popkunstitabeliteks. Hausi galerii praegune näitus koosneb…
-
Ivar Kaasik. Nimetu. Õli, lõuend. 2004.
Pealkiri pole juhuslik. Üha enam paelub noori maalikunstnikke abstraktsionismi asemel hüper, mis nõuab suuremaid manuaalseid ja tehnilisi oskusi. Erand pole ka Saksamaa ja Saaremaa vahel pendeldav Ivar Kaasik. Näituse pealkiri ?All? viitab filoloogilisest aspektist homonüümidele: on kirjapildis samasugust mitmetähenduslikkuse efekti tekitav nagu kujutavas kunstis ambivalentsed kujutised. ?All? tähendab eesti ja inglise keeles erinevaid asju, kuid mõelgem, mitu tähendust on meie keeles…
-
Eesti maalikunstnik Andres Rõuk on soome kunstnikega koostööprojekte teinud ennegi, seekord on ta kaasanud maalija Jorma Hyttise, videokunstnik Maarit Suomi ja skulptor Leila Luukka. Mingi maavõistlus see näitus ei püüa olla, pigem loob Rõuk soome kunstnikele esinemiseks platvormi, on justkui nende importija ja esindaja, jäädes ise foonile.
Võib-olla parima kooskõla leiavad Andres Rõugu abstraktsed maalid Turu maalikunstniku ning maalimisõpetaja Jorma Hyttineni omadega, sarnasusi leidub nii formaadi…
-
Kunstiühingu Pallas seekordne suveaeg on kujunenud töiseks ja rammusaks. Eks see sõltu suuresti oma näituseruumide puudumisest, et tuleb arvestada koostööpartnerite kavadega. Eduard Rüga, Melanie Arrak ja Ann Audova on selle suve kuumad nimed. Rüga ?Rõõm sinus eneses? Adamson-Ericu Muuseumis valgustas kunstniku pagulusaegset loomingut, mis vajab eesti kunstilukku kirjutamist veel tähelepanuväärsemana, kui seda on tema varasem looming. Alles nüüd oli kodumaal võimalik saada selge märk Rügast kui…
-
EKA tekstiilidisaini osakonna kureeritud näitusel on nii atraktiivne peakiri, et kutsub end näppama ka artikli peakirjaks. Tekstiili kujundamist on Eestis õpetatud 90 aastat, nagu väidab näituse saateteksti esimene lause.
Seega võiks eeldada, et tegu on sissevaatega ühe eriala ajalukku, ent pealkirja annab tõlgendada muidugi mitmeti. Ühelt poolt tahetakse justkui öelda, et tänaseks on jõutud tasemele, mis erineb tuntavalt kunagi alustatust: rutiinsest kodukaunistamisest on saanud tähelepanuvääriv ala, mis…
-
Suve hakul olid Adamson-Ericu muuseumis väljas eesti vanimate naisskulptorite teosed. Samaaegselt eksponeerisid ka soomlased Turu kunstimuuseumis kohaliku vanema põlve naiskunstnike loomingut 1950. aastateni. Nüüd on järg rootslaste käes. Stockholmist paarisaja kilomeetri kaugusel läänes Vingåkeri Säfstaholmi lossis on võimalus tutvuda naismodernistide loominguga XX sajandi algusest 1930ndateni.
Näitus on järjekordne täiendus formalistlikule kunstiajaloole. Rootsi naiskunstnike arvukus ning varasem tegutsemisaeg räägib eesti kolleegidega võrreldes avaramatest võimalustest. Vaatamata sellele ei…
-
Päris sellist teost-objekti ei meenugi, kus vaid kasutatavaile vahenditele loodetakse, olgu need siis vilkuvad tuled, arvutid, monitorid, hiired vmt.
Juhuslikud arvud
Juhuslikud arvud ja matemaatilised funktsioonid võluvad jätkuvalt kunstnikke: juhuslikud arvud on ju nii müstilised ning oh seda värvide ja kujundite küllust ja sära, mida võivad toota lihtsamad või keerulisemad funktsioonid. Silmale ilus vaadata ja nii tuttav ekraanisäästjate maailm. Kas selle maailma tõstmine ookeani kohale, nimetades seda…
-
Näitus ?Tuntud ja tundmatud Elisabeth von Rosendorff-Hoerschelmann ja
Karl von Hoerschelmann? Adamson-Ericu muuseumis kuni 10. X.
Paljusid nähtusi ja nimesid on kunstiajaloos peetud marginaalseteks pahatihti sellepärast, et uurimine pole nendeni veel jõudnud, et uurimiseks vajalikku materjali pole talletatud või pole see kättesaadav, et on ideoloogilisi põhjusi nende kõrvalelükkamiseks. Tundub, et Hoerschelmannide puhul on kehtinud kõik need tegurid. Virumaal, Maidlas puhteesti peres sündinud Elisabeth Rosendorff naasis kodumaale pärast…
