-
Kristjan Raua majamuuseumi olemasolu kahekümne aasta jooksul on seal meistri tööde püsiekspositsiooni kõrval korraldatud arvukalt nii tema kui ka Paul Raua loomingu väikenäitusi ning on üllatav, et ikka on jätkunud uudseid vaatenurki ja vähetuntud materjali kummagi kunstniku puhul.
Näitusele pealkirja andnud ?Äravalitu? (?Tõotus?, EKM) on suur sümbolistlik-religioosne kompositsioon, mille kallal P. Raud töötas aastail 1921 ? 30, oma elu lõpukümnendil, tehes sellele hulgaliselt etüüde ja…
-
Kaasaegses maailmas väideldakse palju see üle, kas harjunud vormid Jumalast kõnelemiseks on muutunud ajas ja ühiskonnas enam adekvaatsed. Küllap ei ole see siiski mingi uus vaidlusteema. Seda väitlust ja erinevate kujundite kasutamist on olnud läbi ajaloo.
Küllap on suur osa kujutavast kunstist omal moel religioosne, kandes kunstniku nägemust elu mõttest või siis ka elus sisalduvast absurdist.
Saame aga kindlasti rääkida religioossest kunstist omaette nähtusena. Kõige otsesemalt…
-
Sissejuhatavas etteastes ronis Steven Cohen mahajäetud tehase korstna otsa, korsetis, peas vanamoodne jalgrattakiiver, mille küljes helklemas polüstüroolist Taaveti täht. Alla laskudes seisatus ta igal väljaulatuval redelipulgal, sirutas ennast välja ja võttis täpselt joonistatud poose, just nii nagu professionaalsele tantsijale sobiv. Publik hoidis hinge kinni, kuigi seda polnud vaja, sest Cohen teadis, mida ja kuidas tuleb teha. Taustana kostis hingesöövalt võimas juudi lunastuspäeva liturgiline palve ?Ounssane tokef?…
-
Mis mõte oli ?Uue laine tõusu? lühiesitlusel?
Maie-Ann Raun: Tarbeklaas korraldas näituse uute töönäidiste testimiseks. Väljas on esmaeksemplarid, mille järgi saaks seeriatoodangut teha, kuna tehnoloogiliselt on arvestatud suhteliselt väikese vaevaga tiraþeerimisvõimalust. Liivsöövituses kaetud pind saavutatakse kleeptrafareti ja survestatud liivajoaga kleebisega kaitsmata klaasipinda töödeldes. Silindrite suurejoonelised matid pinnad mõjuvad kargelt ja elegantselt. Väljapaneku peamine eesmärk oli tõestada, millist tohutut energiapotentsiaali sisaldab endas noorte disainerite töögrupp ? nii…
-
N. U.: Hästi, aga mõnd aastat enne müüri langemist võid sa ju pidada oma teadlikuks tegevuseks?
G. U.: No jah, kui võtta arvesse tudengiaastate elevust.
N. U.: Kuidas siis kunstikooliga lood olid? Räägime nendest kaheksakümnendate lõpuaastatest. Kas sa võiksid pisut täpsemalt rääkida oma suhtest ümbritsevaga, tõelusega. Ühiskonnas tervikuna oli see oluline moment, muutuste algus.
G. U.: Kunstikool, kus ma enne akadeemiat käisin, oli kunstnike varjupaik, kes…
-
I
Alljärgnev räägib postsovetlikust tõelusest rootslase perspektiivis. Minu ?rootslase perspektiiv? pole just eriti kindlapiiriline. See ei ole Skandinaavia poolsaares kinni istuv staatiline positsioon, vaid pigem liikuv, kuna sünnijärgselt olen Rootsi kodanik ja kõigis riikides kehtiva passi omanik. See tähendab, et ma ei hakka kuulutama mingisugusest üldisest ?rootslase perspektiivist? lähtuvaid käibetõdesid, mis oleks nagunii mõttetu üldistus. Niisiis, millised on minu vaatepunktid?
Sündisin siis, kui ehitati Berliini müüri.…
-
Eduard Rüga puhul võib kõnelda Pallase kooli eluvõimest, Klee vaimurikkusest, Matisse?i toonide kõlajõust või Braque?i kompositsiooniandest, arvesse võtta Hofmanni või Baumeisteri hilisloomingu värvi ja kujundi sünteesi, ometi vormub sest kõigest tema kirgliku loomuse sulatusahjus suveräänne kunstnikukäekiri ja kasvab tähelepanuväärsemaid värviga suhelnud eesti kunstnikke. Nii enne kui pärast sundpagulust.
Rüga keskendumisvõime on toiminud käsikäes loomingulise kärsitusega. Teedrajav huvi mitmevärvilise kõrgtrükigraafika vastu ärkas juba Pallases õppimise ajal…
-
Leetaru kogu kujunes 1930. ? 40. aastatel ja sisaldab peamiselt hilispallast ja varast eksiilkunsti. Erilised ?rosinad? on Kristjan Raua Peterburi õpingute aegne natüürmort ja hilisperioodi ?Palvetaja päikesele?, Endel Kõksi 1940. aastate monotüüpiad, vähe tuntud Hans Metsa tööd jne. Leetaru kogu teoseid on Eestis esitletud ka varem ja mõned maalid on tuttavad Tartu kunstimuuseumi püsiekspositsioonist. Ei olegi tähtis, et osa sellest kunstikogust jõudis TKMi ostudena Ilse Leetaru…
-
Tuleb öelda, et kolm kuraatorit Dorothee Bienert, Lars Grambye ja Lolita Jablonskiene on hakkama saanud erakordselt hõrgu ning värskelt mõjuva kooslusega. Töödele on jäetud piisavalt hingamisruumi, samas on nende vahel meeleolukat pingestatust, seega on näitus kujunduslikus mõttes väga hästi õnnestunud. Välditud on tänapäeval sageli ettetulevat steriilset üldilmet.
Mis siis on Läänemere piirkonna kunstnike jaoks tähtis? Kõlagu triviaalselt, kuid lähedased asjad. Erinevad lood, jutustused, seisundid, kuna vormiküsimused,…
-
Mida oodata näituselt ?Monogaamia? ? kas romantilisi truudusevandeid, suhteprobleeme, perekonnapilte või kultuuriuurimust? Tegemist on mehe näitusega oma naisest, klassikalises þanrimääratluses ?abikaasa portreega?. Mark Maher on pildistanud oma abikaasat Krisztat, kandnud fotod metallplaadile, plaati töödelnud ning teinud digifotod. Galeriis on eksponeeritud nii protsessi vaheetapp metallplaadil kui trükiformaadis tulemus. Afäär on ilmselt teadlikult turvalise klassikavoodriga ümbritsetud, seosed Vermeeri portreteeritud naistega on lausa kohustuslikud. Niisiis, rollid on justkui jaotatud…
