Kunst
-
Kristina Normani loomaaia puuris inimese-looma subjekti-objekti suhtega mängiv video jääb meelde väga hea näitlejatööga.Luke WalkerÄhmaselt selgitatud Eesti koloniaalajalugu Veneetsias
Eesti paviljoni teema on oluline: kunstiteostes lahatakse materjali põnevalt ja tuuakse esile ootamatuid seoseid. Kahju, et näitust saatvad tekstid pigem ähmastavad kui valgustavad materjali.
8 minutit -
Tamara Luuk: „Neid, kes söandavad rääkida pildikujundlikult, on biennaalil vähe, aga paradoksaalselt mõjuvad need tööd uudse ja värskena.“Sirli OotTähelepaneliku empaatiaga
Tamara Luuk: „Näib, et inimesest me ei pääse, seepärast suhtugem tema liigirikkusesse pigem tähelepaneliku empaatiaga. Kas või seetõttu, et tunda ära ja osata taltsutada tema tasakaalu lõhkumise tunge.“
5 minutit -
Korda ja organiseeritust ülistav tikitud seinalinik Berliini materiaalse kultuuri ja disainimuuseumis (Museum der Dinge)Urmas LüüsOlulised asjad. Organiseeritud asjad
Mäletan üht õhtut Haapsalu kunstikoolis. Pakun, et võisime olla 12- või 13-aastased. Kas tegu oli nüüd joonistamise, kompositsiooni või maalimise tunniga, enam tagantjärele kindlalt väita ei tihka. Paber igatahes ees oli, mis tähendab, et saviga ei mätserdanud. Istusime sõbraga klassi parempoolses…3 minutit -
Edith Karlsoni loomingu kohalolu mõjus kohatult, kuid voogavad valged vormid ja muuseumitöötajate kirjeldused tekitasid samavõrra suurt huvi kirjeldatud esemete ja ka kunstniku objektide vastu.Herki HelvesKas hunt on ikka hunt?
Edith Karlsoni Viljandi muuseumi näituse põhjal saab esitada muuseume puudutava kuumema küsimuse: millest peaks püsiekspositsioon koosnema ja kuidas välja nägema?
3 minutit -
Konverentsi algataja Ene-Liis Semperi ettekande pealkiri oli „Inimene on oma põhiolemuselt märg“.Heleen Rahel OjasaluKas kunst on kvantmehaaniline nähtus?
Konverentsil „Kuidas portreteerida lindu?“ puudutas iga ettekanne mind moel, milleks ma ei olnud valmis. Tulin sealt ära tüki maad lollimana ja see tunne meeldis mulle.
8 minutit -
Evie Evans: „Taimedega tasub aega veeta, neid tundma õppida ja seda on lihtsam teha oma aias kui botaanikaaias.“ErakoguTaim nagu kunstiteos vajab isiklikku suhet
Evie Evans: „Botaanikaaedades keskendutakse taimedele suuresti loodusteaduse kaudu, aga tuleks uurida ka sealsete taimede kultuurilugu.“
4 minutit -
Elo-Mirjam Peil 5. VII 1939 – 17. IX 2022Kalju SuurErudeeritud ilus inimene
In memoriam Elo-Mirjam Peil
3 minutit -
Taavi Suisalu peegelruum, kuhu saab jätta endast kinnisilmi portree, millest saab otsekohe kõrvalruumis reaalajas muunduvate suletud silmadega näoportreede osa.Paul KuimetVõime sulgeda silmad ja kujutleda masinaid
Taavi Suisalu on tekitanud läbi EKKMi kolme korruse tähelepanu ökoloogia, kus algoritmid, mustad augud, hirved ja inimesed ilmuvad üksteise vaatevälja kui spekulatiivsed subjektid, et mõista tuleviku kooslusi.
5 minutit -
Leo Rohlin 25. VII 1939 – 10. IX 2022
Kallis õpetaja, kolleeg ja sõber Leo!
Oleme praegu väga kurvad, kuid missuguse elu sa elasid!
Oma pikka aega kestnud karjääri jooksul olid sa juhendajaks ja eeskujuks sadadele üliõpilastele, olid alati leebelt mõistev ja taktitundeline tudengite ideede suhtes, aga ka kompromissitult aus ja nõudlik teostuse esteetiliste väärtuste osas. Oskaks meiegi oma mõtteid avaldada niisama tasakaalukalt ja taktitundeliselt, kellelegi liiga tegemata.
Tihtilugu töötasid sa tudengitega kõrvuti. Vanemad õpilased mäletavad, kuidas sa…1 minut -
Elo-Mirjam Peil 5. VII 1939 – 17. IX 2022
Meie seast on lahkunud kunstiajaloolane ja -kriitik Elo-Mirjam Peil (sündinud Annist) – elupõline kunstitoimetaja, terase sulega näitusearvustaja ja Eesti Vabariigi esimese iseseisvusaja kodukultuuri uurija ning propageerija.
Elo-Mirjam Peil sündis 1939. aastal Tartus, lõpetas 1958. aastal Tartu II Keskkooli ning asus seejärel kunsti õppima Tartu Kunstikoolis, kus õppis 1961. aastani. Juba 1960. aastal astus ta ka Tartu ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda ja lõpetas selle 1967. aastal kunstiajaloolasena. Aastatel 1967–1971 oli…2 minutit
