Toeta

Kunst

  • Kunstivaldkonna tasumäärad õiglasemaks!

    Kunstivaldkonna tasumäärad õiglasemaks!

    Õiglaste tasumäärade kujundamisel tuleb arvestada töömahuga. Kõige täpsema tulemuse saab, kui projektiga seotud arutavad üksikasjalikult läbi töö teostamiseks vajaliku tegevusmahu ja ajakulu.

    Maarin Ektermann, Airi Triisberg
    10 minutit

  • Kunstiauhindade sadu

    Kunstiauhindu küll jagub, kuid nende rahaga kaetus ei ole tagatud. Väljapääs võiks olla erakapitalil põhinev ühisfond.

    Nagu see ikka on olnud, said ka möödunud aasta lõpul mitmed kunstnikud kolleegide tunnustuse osaliseks. Mõni neist tunnustusest, näiteks vabagraafikute ühenduse auhinnad – Kadri Toomi nimetamine aasta graafikuks ja Anna Mari Liivranna aasta uueks tulijaks – pälvisid rohkem tähelepanu. Neist ei kirjutatud mitte ainult ERRi…
    Reet Varblane
    3 minutit
  • Olulised asjad. Lavastatud asjad
    Presidendi ametifotol on igal butafoorsel detailil sümbolistlik sõnum. Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni salapärasest naeratusest ja nõtkest nõjatumisest õhkub, et tegemist on moodsa ja easy-going-juhiga, mitte toolil lösutava hallis pintsakus vana morni peeruga.
    www.elysee.fr/en/emmanuel-macron
    ,

    Olulised asjad. Lavastatud asjad

    Läksin kord Peeter Lauritsale külla, et ühe artikli tarbeks juttu puhuda. Tema kodu sarnanes jaapani aiaga: kõik oli küll loomulik, kuid vääramatult oma kohale määratud. Põlvekõrguselt seina kruvitud sahtlid väikeste peos hoitavate kujukestega, mis olid maailma pealt kokku korjatud. Arvutiekraanil lebav…
    Urmas Lüüs
    4 minutit
  • Lonkiv silm ja maastik betoonist botastega
    Viktor Gurovi jalutuskäik-näituse teekond kulges rahvusraamatukogu ümbruses. Arhitektuursed elemendid ja tasandid toimisid kaasa, sulandusid taiestega, mis ilmusid rajal nagu maastikuvaated.
    Roman Sten Tõnissoo

    Lonkiv silm ja maastik betoonist botastega

    Viktor Gurov laiendas oma „Kunstnikud kogudes“ projektiga rahvusraamatukogu intellektuaalset ruumi ja kutsus osalisi mõtlema kõndimise tähenduse peale.

    Kulla Laas
    5 minutit
  • Elada – teha kunsti
    Kõige tugevamal kujul väljendub kunstiloome ja seksuaalenergia metsik ühendus Jaan Paavle (nüüdseks juba ajaloolistes) naivistlikes maalides ja low-tech videotes.

    Elada – teha kunsti

    Eesti Energiate näitus sai pealkirja tõdemusest, et vanemas eas saab kunstitegemisest paratamatus ja harjumus. Harjumuse jõud pole aga vähem tähtis kui ambitsioonikas eneseteostus.

    Katrin Kivimaa
    4 minutit
  • Matemaatiline meditatsioon tuleviku ajaloost
    Jeremy Shaw’ Kumu suures saalis eksponeeritud mastaapne videoinstallatsioon on tagasivaade inimestele ajal, mida veel ei ole olnud.
    Aron Urb / pressifoto

    Matemaatiline meditatsioon tuleviku ajaloost

    Jeremy Shaw’ mitmeti mõistetav teos ei ole kaos, vaid organiseeritud, fiktsionaalseid ja reaalseid elemente põimiv kaasahaarav lugu.

    Elli Marie Tragel, Mari-Liis Krautmann
    5 minutit

  • Andrus Joonas 12. V 1970 – 29. XII 2021

    Vaid 51aastasena suri Pärnu aktiivsemaid performance’i- ja maali­kunstnikke Andrus Joonas.
    Joonas omandas kunstihariduse Sütevaka gümnaasiumis ja Academia Gratas ning hiljem ka õpetas seal. Ta oli Non Grata tegevuskunstirühmituse liige (1998–2007) ning korraldas ja kureeris kakskümmend aastat Pärnu moodsa kunsti näitusi. Tema kunstnikukarjäär algas Pärnus ja selle lähistel maanteenäitustega. Ka tema esimene isikunäitus oli Pärnus Graniidi galeriis 1995. aastal, viimane suur retrospektiiv „Meelesurfar“ aga möödunud talvel Pärnu muuseumis.…
    2 minutit
  • Tatjana aiad
    Kogo näitusega on Tanja Muravskaja teinud sammu analüütilise abstraktsionismi poole, üldistanud aia kujundi, taandades ühtlasi fotograafia meediumi selle algkomponentidele.
    Tanja Muravskaja

    Tatjana aiad

    Kogo näitusega on Muravskaja teinud sammu analüütilise abstraktsionismi poole, üldistanud aia kujundi, taandades ühtlasi fotograafia meediumi selle algkomponentidele.

    Indrek Grigor
    3 minutit

  • Eino Mäelt 8. IX 1940 – 30. XII 2021

    Lahkunud on Eesti Kunstnike Liidu auliige, klaasikunstnik ja disainer Eino Mäelt.
    Eino Mäelt sündis Virumaal Ulvi külas, õppis Põlula 7-klassilises koolis ning siirdus Tallinna kultuurhariduskooli. 1958. aastal alustas Eino Mäelt Tarbeklaasis klaasilihvijana ja õppis tehase stipendiaadina edasi Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis klaasikunsti erialal. Pärast ERKI lõpetamist 1968. aastal jätkas Mäelt tööd Tarbeklaasis, siis juba eksperimentaalpuhumis- ja kujunduskunstnikuna. Ta töötas seal 1993. aastani.
    Eino Mäelt astus kunstnike liidu liikmeks…
    2 minutit

  • Urve Varik 4. XI 1940 – 9. XII 2021

    Lahkunud on Eesti Kunstnike Liidu liige, nahakunstnik Urve Varik.
    Urve Varik (neiupõlvenimega Salumaa) sündis 1940. aastal Tallinnas, lõpetas 1959. aastal Keila keskkooli ja 1966. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi nahakunsti erialal.
    Urve Variku andekusest annab tunnistust tõik, et kunstniku diplomitööd säilitatakse tarbekunsti- ja disainimuuseumi kogus. Noor kunstnik kasutas diplomitöös nahavooli ja -põletust ning tõlgendas kiviaegseid kaljujooniseid. Pärast kunstiinstituudi lõpetamist hakkas ta näitustel osalema, samuti esindas ta Eesti tarbekunsti…
    1 minut
Sirp