Toeta

Kunst

  • Kuidas kasvatati nõukogude inimest

    Kuigi noorte kuraatorite sõnum näib olevat, et Nõukogude aja probleemid ja ka nende kajastamine on üsna samasugused nagu praegu, oli tollane plakat ennekõike riikliku ideoloogia tööriist.

    Näitus „Ole inimene! Plakateid Nõukogude Eesti eluolust“ rahvusraamatukogu VI korruse saalis kuni 30. X. Kuraatorid Rene Mäe ja Paula Põder, kujundajad Viktor Gurov ja Alden Jõgisuu, projektijuhid Virge Loo ja Merete Väin.
    Rahvusraamatukogu ulatusliku plakati­kogu põhjal on…
    Ivar Sakk
    6 minutit

  • Kommentaar – Kuraator ja ülevaatenäitus

    Tallinna Kunstihoones eksponeeritud kevadnäitus on tavapärane ülevaatenäitus: kunstnikud saatsid tööd ja žürii (Vano Allsalu, Corina Apostol, Siim Preiman, Aivar Berzin ja Hanna-Liis Kont) tegi valiku, mis pääseb näitusele, mis mitte. Et esitatud oli rekordiliselt palju töid – kokku oli 359 osalemissoovi –, siis oli ka valikusõel erakordselt tihe.
    Kureeritud ülevaatenäitus kui raskesti ühildatavate formaatide sümbioos on kunstnike liidu suurte ülevaatenäituste puhul juba mõni aeg tagasi kõrvale jäetud,…
    Reet Varblane
    3 minutit
  • Telefonimäng
    Suure osa Rüki galeriiruumi seinast on hõivanud Mark Raidpere Tiiu Suviga kahasse teostatud fotoseeria „Isolatsioonidialoog“, möödunud kevadel karantiinitingimustes peetud kunstnike pea igapäevane visuaalne kahekõne.
    Kristjan Kivistik

    Telefonimäng

    Mark Raidpere on pikalt tegelenud mina-konstrueerimise ja lähisuhete lahkamisega. Rüki galerii näitusel osutab ta isolatsiooni ülekasvamisele interaktsiooniks.

    Kaisa Eiche
    3 minutit
  • Kunst ja teadus – ühtviisi arusaamatud mõlemad?
    Teaduskommunikatsiooni õppejõud ja teadusajakirjanik Arko Olesk
    Svn Tupits

    Kunst ja teadus – ühtviisi arusaamatud mõlemad?

    Võime leppida määramatusega ja avatus ebakindlusele võiksid olla komponendid, mis aitaksid suhestuda nii teaduse kui kunstiga.

    Arko Olesk
    8 minutit
  • Aasta privaatseid fantaasiaid avalikust küllusest
    Otto Zoege von Manteuffel. Kunstniku perekond. Õli, lõuend, 1850. aastad. Eesti Kunstimuuseum
    EKM

    Aasta privaatseid fantaasiaid avalikust küllusest

    Enese tajumine avaliku elu osana on hädavajalik, sest see aitab vastu seista eluliselt tähtsate teemade tõrjumisele privaatsfääri üksikisiku ainuvastutuse alla.

    Keiu Krikmann
    5 minutit
  • Meie igapäevane kurjus
    Valge vesiroosi risoom on mõõdukalt mürgine ja võimaliku hallutsinogeense toimega. Risoomne detail Eike Epliku näituselt „Biomass – kummitus nurgas“.

    Meie igapäevane kurjus

    Eike Eplik (taas)kasutab oma projektides järjepidevalt juba loodut. Kunstniku strateegia on kooskõlas keskkonnasõbraliku ja ka jätkusuutliku produktsiooni ja mõtteviisiga.

    Kaisa Eiche
    7 minutit
  • Las ma puudutan sind hästi kaugelt!
    Teater on tulnud töölauale: ekraanil avavad Riina Maidre ja Maike Lond Malmborg festivali ja tutvustavad kava, artikli autor aga, nagu see praeguses netikultuuris tavaline on, vaatab ühe silmaga lavastusi, teisega jätkab oma tööd. Virtuaalkultuur on publikust distantseerunud.
    Urmas Lüüs
    ,

    Las ma puudutan sind hästi kaugelt!

    Nagu „Kõheda vastasmõju“ festival sel korral tõestas, hakkab üha rohkem veebiroboteid sajal jalal mööda seinu sibama ja urgitsedes naha alla pugema. Siis on nad vaatajale ohtlikult ligidal.

    Urmas Lüüs
    5 minutit

  • Müstiliselt hea kooslus

    Kaido Ole ja Jonas Gasiūnase looming ei võistle omavahel ja seepärast kaks võrdselt tugevat kunstnikku hoopis toetavad teineteist. Tegu on sümbioosiga, millest võidavad mõlemad.

    Jonas Gasiūnase ja Kaido Ole näitus „Jonas & Kaido II“ Tartu Kunstimajas, kuraator Arvydas Žalpys (Kaunase Meno parkasi galerii).
    Seoses Eesti Vabariigi valitsuse kehtestatud piirangutega on näitusemaja suletud.
    Jonas Gasiūnase ja Kaido Ole näitus „Jonas & Kaido…
    Joanna Hoffmann
    5 minutit
  • Olulised asjad. Ümarikud asjad
    Omaalgatuslik puhkekoht Paljassaare ja Kopli vahel.
    Urmas Lüüs
    ,

    Olulised asjad. Ümarikud asjad

    Kui tavaliselt ammutab tööstusdisain esteetilist inspiratsiooni peamiselt arhitektuuriteooriast ja kunstiajaloost, siis omalt poolt on see andnud vastu ümarad vormid. 1930ndatel tegutsenud inseneritaustaga disainerid võtsid aluseks XIX sajandi loodusteaduslikud uurimused, kus käsitletakse lindude ja kalade voolujoonelisust, selle efektiivsust. Loomariigi kehakujud rakendati lennukite,…
    Urmas Lüüs
    3 minutit
  • Vastukaja – Monument on vaba
    Konrad Mägi. Saadjärve maastik II. Õli, lõuend, 1923–1924. Eesti Kunstimuuseum.
    EKM

    Vastukaja – Monument on vaba

    Tänan Enriko Mäsakut tagasiside eest Tartu linna ja Konrad Mägi SA korraldatavale Konrad Mäe monumendi konkursile.* Tõstatatud küsimused on õigustatud ning jagame kirjutaja muret, et monument pole väärtus iseeneses, vaid peab žanrina olema pidevas muutumises, et leida koht praeguses kontekstis. Autor…
    Eero Epner
    4 minutit
Sirp