Ivo Lille: „Otsa kooli teeb tugevaks paindlikkus, individuaalne lähenemine igale õpilasele.“
Detsembri algul alustas tööd Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli uus direktor Ivo Lille, kes on silma paistnud ärksa meelega saksofonistina. Õpetajaametit on Lille pidanud juba peaaegu 20 aastat ning Otsa koolil on tema südames ikka olnud tähtis koht.
Mis on seni olnud õpetajana teie suurimad rõõmud ja mured?
Olen töötanud õpetajana Nõmme muusikakoolis, Merivälja koolis…
Märkimisväärsed inimesed surevad ebatavaliselt: on kummaline, et nii läbi ja lõhki eestlust oma hinges hoidnud Helve Võsamäe lahkus meie hulgast Eestist kaugel, reisil Kagu-Aasias. Meil, järelehüüdjail, on kergem mõelda nii, et ta lahkus täpselt nii, nagu ise oli soovinud – ootamatult, vähimagi mureta, jalapealt.
Helve Võsamäed tunti omal ajal tõelise raadiostaarina, sellisena, milliseid tänapäeval enam eriti ei ole. Tema välimust teadmata tundsid inimesed Tallinna tänavatel ta hääle…
2 minutit
„Super Mario“ ei pruugi mõjuda kõige põnevama originaalmuusika platvormina, kuid iga orkestraalse partituuriga mängu kohta tehaksegi umbes sada sellist, kus peamised helid on kõllid ja luupivad taustad.
Virgo Sillamaa: „Eestis on palju muusikaloojaid, kes praegu ei tule selle pealegi, et nad võiksid kunagi ka mängudele muusikat luua ja helikujundust teha.“
Maria Faust on muusikaline visionäär, kes juhib oma ansambleid suure veenmisjõuga ning mõtleb välja just meie aja inimest puudutavaid kavasid.
Detsembrikuu kontserdikülluses tekkis justkui suurlinna tunne. Väike Tallinn oli igal õhtul pilgeni täis kaunist muusikat ja iga kuuldud kontsert pakkus elamuse. Vaimustus ei tulenenud alati idee geniaalsusest või esituse filigraansusest, aga isegi kui kunstiline taotlus jäigi hämaraks, andis kontsert ometi ainet mõneks…
Huvitav, kui pikk võiks olla ühe kontserdisarja iga, et see ennast ei ammendaks ega väsiks?
Kontsert „Kui kivid olid veel pehmed“ sarjas „Heli ja keel“ 11. XII Tallinna Hopneri Majas. Kärt Tammjärv (lugeja), Iris Oja (vokaal), Leonora Palu (flööt), Helena Tuuling (klarnet), Diana Liiv (klaver), Tiit Joamets (löökpillid), Olga Voronova (viiul), Leho Karin (tšello), Hasso Krull (sõna). Kavas Märt-Matis Lille seaded enamasti rahvaluuleainelisest Mart…
Pinnapealse tühikulgemise tõttu on klubielu kolinud väiksematesse, privaatsematesse sfääridesse, kus püütakse kujundada oma kindlat ja lojaalset publikut.
Möödunud aastat võib hinnata mitut moodi. Selles artiklis jätkan juba eelmise aasta lõpus alustatud käsitlust (Sirp 16. XII 2016) ning keskendun mõningatele praegu muusikas esile kerkivatele protsessidele. Ma ei püüa luua sündmuste hierarhiat, nagu aastakokkuvõtete puhul kiputakse tegema näiteks albumiedetabelite näol – vaatamata sellele, et muusikapildis…
Mitmekülgses nüüdismuusikas on üha enam tunda, et meie heliloojad muretsevad kas või alateadlikult ühiskondlike protsesside pärast.
Lõppev aasta on eesti nüüdismuusikas olnud mitmekülgne ja rikkalik. Vaevalt leidub ka selle muusika kõige tulihingelisemate austajate hulgas neid, kes aasta vältel oleksid osa saanud kõikidest sündmustest. Loodetavasti ei jää aga ükski selle aastanumbri sees sündinud teos vaid mööduvaks tuulepuhanguks. Kas ja millist elu heliteosed järgnevatel…
Soome muusika on vanem kui Soome Vabariik: sel aastal möödus 125 aastat esimese rahvusliku muusikateose sünnist.
Niina Keitel (metsosopran), Tuomas Pursio (bariton), Eesti Rahvusmeeskoor, Soome Raadio Sümfooniaorkester, dirigent Hannu Lintu 9. XII Estonia kontserdisaalis. Kavas Magnus Lindbergi „Tempus fugit“ (Eesti esiettekanne) ja Jean Sibeliuse „Kullervo-sümfoonia“.
Soome 100. sünnipäeva tähistamiseks antud kontserdi kõrghetkeks kujunes Sibeliuse suurejooneline sümfooniline pannoo „Kullervo-sümfoonia“, mis tuli Helsingis esiettekandele 1892. aastal. „Kullervo“ märgib muusikaloos…
Lavastaja Samuel Harjannet on ilmselt kõige enam huvitanud tudengite revolutsiooni teema ning seetõttu on jäänud sündmust käivitav ja rollidele vundamenti laduv eellugu piisava tähelepanuta.
Vanemuise „Hüljatud“, libreto Victor Hugo romaani ainetel. Autorid Alain Boublil ja Jean-Marc Natel, laulusõnade autor Herbert Kretzmer, helilooja Claude-Michel Schönberg, tõlkijad Kirke Kangro, Villu Kangur, Tõnu Oja ja Leelo Tungal, lavastaja Samuel Harjanne, kunstnik Karmo Mende,…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
„Super Mario“ ei pruugi mõjuda kõige põnevama originaalmuusika platvormina, kuid iga orkestraalse partituuriga mängu kohta tehaksegi umbes sada sellist, kus peamised helid on kõllid ja luupivad taustad.Creative Commons
Kirke Karja räägib Rasmus Puurile, kuidas oli esimest korda koorilaulu kirjutada.Triin-Berit Kornel
