Muusika
-
Muusika, mis sünnib pingest
Liisa Hirsch: „Olen tahtnud hoida idee võimalikult puhtana ja siis vaadata, kuhu ta ise läheb.“
Heino Elleri muusikapreemia pälvinud helilooja Liisa Hirsch on oma heliteoste eest saanud mainekaid auhindu: „Ascending . . . . Descending“ ehk „Tõus . . . . laskumine“ viiulile ja keelpilliorkestrile pälvis LHV Au-tasu (2016) ning V koha rahvusvahelisel heliloojate rostrumil (2015), „Mechanics of Flying“ ehk „Lendamise mehaanika“ sümfooniaorkestrile tunnistati parimaks uudisteoseks Berliini festivalil „Young Euro…8 minutit -
Pealelend – Tanel Veeremaa, Eesti teatri- ja muusikamuuseumi direktor
Helilooja Liisa Hirsch kuulutati 7. III Heino Elleri nimelise preemia laureaadiks. Viimati sai preemia 2011. aastal pianist Sten Lassmann. Muuseumil on ka muidu põnevad ajad.
Miks otsustas ETMM just nüüd Heino Elleri nimelise preemia välja anda?
Otsustasime preemia välja anda helilooja 130. sünniaastapäeva puhul. Laureaadi otsustab muusikavaldkonna spetsialistidest koosnev eksperdigrupp. Kindlasti hakkab preemia väljaandmine edaspidi kattuma Heino Elleri ümmarguste tähtpäevadega, üks preemia jääb veel sinna vahele. Loodame, et…2 minutit -
Jälgida kajakaid. Pärdi metafoorid ja oksüümoronid
Leopold Brauneissi raamat on kompendium, mis valgustab Arvo Pärdi loomingu konstruktsiooniprintsiipe, nii kompositsioonitehnilisi kui ka metafüüsilisi.
Leopold Brauneissi peetakse üheks maailma parimaks Pärdi muusika tundjaks, kelle töösse suhtub soosivalt ka Pärt ise. 14. II esitleti Eesti muusika- ja teatriakadeemia orelisaalis uut raamatut „Arvo Pärdi tintinnabuli-stiil: arhetüübid ja geomeetria“, mille autor on austria muusikateadlane, muusikapedagoog ja helilooja, Viinis elav Brauneiss. 2010. aasta sügisel oli Brauneiss…3 minutit -
Üksinduse suursaadik
Pärt Uusbergil on julgust olla publiku ees vaikusega omavahel, iseenda mõtete kiusata ja painata.
Pärt Uusbergi autorikontsert „Unenäo talu“ 24. II Kultuurikatlas. Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Pärt Uusberg, lugeja Uku Uusberg. Kavas teosed Ernst Enno, Juhan Liivi ja Karl Ristikivi tekstidele, tsükli „Ernst Enno avarused“ ja Alo Ritsingu 80. sünnipäevale pühendatud laulu „Luulet igatsuste maalt“ esiettekanne.
Eesti iseseisvuspäeval andis Eesti Rahvusmeeskoor (RAM) kontserdi Pärt Uusbergi meeskoorimuusikaga. Kolme…4 minutit -
Klähvib, ei pure – Mis juhtus „Eesti lauluga“?
Kallis „Eesti laul“, ma ei tunne sind enam ära. Ei oska sinuga rääkida. Ei mõista, kuhu ja miks sa pürgid. Kunagi olime semud. Ajasime ühist asja. Kutsetega osalevad laulukirjutajad, näotu tapeedipop, kitš, Eurovisioni lauluvõistlus kui aasta tähtsamaid muusikasündmusi – sa lubasid selle kõik kõrvale jätta. Tõotasid olla uue eesti muusika teenistuses. Sa võisid olla päris kena konkurss, kuid vaata ennast nüüd!
Sul polnud lihtne, sest kaks esimest aastat peksis…4 minutit -
Ülekoormus murrab ka kõige ideaalsema tehnikaga laulja
Ülle Kirss: „Hääleprobleemide tekkimise taga on lauljale ebasobiv repertuaar, tolmune või suitsune õhk, stress, aga ka viirusnakkused.“
Lauljate, vokaalpedagoogide ja muusikapedagoogide foorum 26. II Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli saalis.
Hiljuti ajakirjanduses lahvatanud teema eri laulustiilide õpetamise võimalikest ohtudest hääletervisele inspireeris Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli juhti sedavõrd, et Aarne Saluveer otsustas anda võimaluse asjast huvitatutele kokku tulla ja rahulikumas õhkkonnas neil teemadel arutleda. Lauljate ja…5 minutit -
Mitmetahuline vaade sümfoonilise muusika tulevikku
Kontsert „Alternative Energy“ tõi kohale rohkearvulise publiku ja paljud näod olid juba tuttavad eelnenud õhtul toimunud iseseisvuspäeva vastuvõtult.
Kontsert „Alternative Energy“ sarjas „Tulevikumuusika“ 25. II Estonia kontserdisaalis: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Olari Elts, Sander Mölder (elektroonika), Aljona Movko (video). Kavas Marianna Liigi uudisteos, Mason Batesi ja John Adamsi teosed.
Eksperimentaalne sari „Tulevikumuusika“ on fookusesse võtnud uudsed seaded ja esiettekanded, mida toetab pehme rõhk…2 minutit -
Kontserdi „URR: mõõdutundetu instrumentaarium“ tarbeks ehitas U: flöödimängija Tarmo Johannes kanalisatsioonitorust madalas registris mängiva flöödi.Vambola KrigulEesti ja prantsuse muusika hõng
Veebruarikuu kontserdisarjade ja kavade puhul on tunda, et tegeletakse publikuga ja püütakse mõelda, kuidas kontserte serveerida.
4 minutit -
Beethoveni pärand ja elamuskultuur
Elamuslikkus, mille eesmärk on lühiajaline mõnu, kirgas hetk – ja mitte sisu, nagu oli Beethoveni ajastul – on haaranud endasse suure osa läänemaisest kontserdikorraldusest.
2020. aastal tähistatakse Ludwig van Beethoveni 250. sünniaastapäeva. Saksamaal tähendab see suuri eripidustusi, sest ei ole kerge leida teist saksa või mittesaksa päritolu heliloojat, kelle mõju oleks nii kaugeleulatuv kui Beethovenil.
Beethoven oli oma kaasaegse kontserdikultuuri kujunemisel väga oluline tegelane. Kodanlikul…5 minutit -
Rasmus Puur 2016. aasta oktoobris kontsertetenduse „Sipsik“ proovis Tallinna Kammerorkestri ees.Siim VahurReaalmažoorist loomeprotsessini
Rasmus Puur: „Minu juured on tugevalt kinni eesti klassikalise muusika kaanonis.“
11 minutit
