Muusika
-
Majesteetlik, kuid jahe
Kuninglik Filharmooniaorkester on iseäranis tugev dramaatilise ja tumedamat sorti muusika esitamisel.
Kuninglik Filharmooniaorkester (London), dirigent Charles Dutoit. Kontsert 27. IX Estonia kontserdisaalis.
Mis meenub briti klassikalisele muusikale mõeldes? Väljapaistvad heliloojad – kindlasti. Suurepärased solistid – loomulikult. Ja muidugi Euroopa üks suuremaid klassikalise muusika festivale BBC Proms, millega festivali hing ja süda Sir Henry Wood juba 120 aastat tagasi sealses ühiskonnas klassikalisse muusikasse palju soojema suhtumise lõi.…4 minutit -
Pae Kollektiiv, sisukas ja loogiline
Kompositsioonitervik töötas ja lausa kuus torumeest said oma paremad küljed teostes esile tuua.
Pae Kollektiiv 29. IX Tallinna teletornis: Allan Järve (trompet), Johannes Kiik (tromboon), Aleksander Paal (sopransaksofon), Mairo Marjamaa (altsaksofon), Indrek Varend (tenorsaksofon), Lauri Kadalipp (baritonsaksofon), Martin-Eero Kõressaar (bass), Hans Kurvits (trummid), Kirke Karja (klahvpillid, helilooming).
Brutaalsed kihistused vahelduvad veel agressiivsema improga. Kui on laamendamine, siis minnakse sellega lõpuni. Kui on ilu, siis lastakse sel vabalt kesta ja kulgeda. Selline on Pae Kollektiivi muusika…2 minutit -
Parketi pealt asfaldile
ERSO muusikud jagati Telliskivi loomelinnakus laiali.
ERSO koosseisud muusikapäeval 1. X Telliskivi loomelinnakus. Meelis Vind ja ansambel, ERSO naistšellistide kvartett C-MIMM, ERSO Brass, keelpillikvartett Prezioso, Triin Ruubel ja Mati Lukk, ERSO vioolakvartett, Kaido Suss ja Mari-Katrina Suss, Liz Wirestring alias Liis Viira, VGV Trio, ERSO flöödikvartett, Triin Krigul ja Vambola Krigul, ERSO löökpillirühm, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Andres Kaljuste, lugeja Ardo Ran Varres jt.
Kavas: Meelis Vind,…3 minutit -
Kui tugevus on ka nõrkus
September kontserdielu tervikuna ei moodusta konteksti, mis üksiksündmust mõtestaks.
Mida tahta kontserdielult? Eks ikka mitmekesisust. Et oleks võimalik kuulata sümfoonilist ja kammermuusikat; et oleks kõikvõimalike ajastute muusikat; et kontserdisaalides kõlaks nii tuntud kui ka tundmatute autorite looming; et saaks kaeda juba kogenud kollektiivide kui ka uute tulijate tegemisi; et saaks kogeda konservatiivsust ja eksperimentaalsust; et oleks kontserdisarju, festivale ja mõndagi muud põnevat. Esitused võiksid…3 minutit -
Klähvib, ei pure – Muusik on kangelasettevõtja
Mis see artisti elu ikka muud on kui üks lõbus viisike. Elab nagu linnuke oksal – lõõritades. Ei pea vara ärkama, trolliga tööle kimama, kaheksa tundi kellegi kolmanda heaks rabama. Käib õhtul oma tunnikese laval ära, magab lõunani ja nii see elukene veereb, kuni temast saab midagi Ivo Linna taolist. Mida selline EASist otsib? Umbes nõndaviisi vaatab asja peale terve talupojamõistusega inimene. Eks siis seleta talle, et päris…4 minutit -
Väliselt efektne
„Lendava hollandlase“ stsenograafia on keskpärase lavastuse tugevamaid külgi.
Itaalia kunstniku Apparati Effimeri videoprojektsioon koos Inglismaal töötava Yannis Thavorise kujundusega (saan aru, et ta on ka kostüümikunstnik, kuna kavalehel viimast eraldi ei nimetata) teevad Pamela Recinella lavastatud „Lendava hollandlase“ atraktiivseks ja vaatemänguliseks, lisades sellele režiis puuduvat dünaamilisust, kuid flirdivad publikuga kahjuks ka stampide ja äratuntavate stereotüüpide keeles. Kogu stsenograafia parim ja ühtlasi läbiv osa ongi…2 minutit -
Meri on sinine haruharva
See, et Eesti naiskoor annab viiendaks tegutsemishooajaks välja debüütplaadi, on väärt aplausi.
Kammernaiskoor Sireen, kelle ees seisavad Vaike Uibopuu dirigeerimisklassis naiskooripisikuga nakatunud Tiiu Sinipalu ning Lauri Breede dirigeerimisklassist sirgunud Ülle Tuisk, on püüdnud oma tegevuses kunstižanre ühendada. Kahe erineva koorijuhi eestvedamisel kogunes 2011. aasta sügisel kümmekonnast tüdrukust kooslus, kellest on välja arenenud väiksemamõõduline naiskoor.
Mütoloogias tähendavad sireenid saladuslikke, imekauneid surmaneidiseid, kes Kreeka saartelt möödasõitvate…3 minutit -
Hollandlase meeskonna moodustavad seitse surmapattu (vastavate loomasümbolitega tantsijad), nende keskel Ain Anger Dalandina.Režiihukk „Lendavas hollandlases“
Lavastuses ei ole usaldatud Wagneri teose muusikalist põhikonflikti.
4 minutit -
Muusika on suhtlus
Kaspars Putniņš: „Mulle tundub, et koori repertuaari ülesehituses on praegu loogiline tasakaal.“
Tänavu „Peadirigentide“ kontserdisarjaga 35. aastapäeva tähistava Eesti Filharmoonia Kammerkoori (EFK) peadirigent Kaspars Putniņš räägib repertuaaripoliitikast, nüüdismuusika tähtsusest ning muustki EFK austajale huvipakkuvast.
Olete Tõnu Kaljustet nimetanud oma vaimseks õpetajaks. Mida sellega silmas pidasite?
Olin EFK tegevusest teadlik juba väga noorena. Hindasin väga kõiki koori tahke ja Tõnu töömeetodeid: kuidas ta koori kujundas, muusikat tõlgendas ja kõlaga…6 minutit -
Pealelend – Kristjan Hallik, SA ERSO juhatuse liige
On kuulda, et ERSO toetab Tallinna linnahalli renoveerimist sümfooniaorkestrile sobiva akustikaga nüüdisaegseks kontserdimajaks. Millised omadused teevad linnahallist ERSO-le hea kontserdisaali ja millised ERSO probleemid leiaksid linnahalli renoveerimisega lahenduse? Millises etapis on praegu linnahalli renoveerimise plaanid ning kuidas ERSO ja muusikaüldsus veel otsustusprotsessi mõjutada saab?
On väga oluline aeg, sest Tallinna linn on võtnud käsile linnahalli renoveerimise. ERSO-le ja kogu muusikaüldsusele teeb selle oluliseks asjaolu, et muude variantide…2 minutit
