Viimasel ajal on olnud palju kurtmist muusikakriitika olukorra üle: miski oleks justkui mäda, aga mis nimelt? Vahetevahel peetakse muusikateemalisi vestlusringe, et suu puhtaks rääkida. Mõte on hea, aga välja kukub nagu alati: eksperdid, interpreedid ja komponistid kogunevad ümarlaua taha vaid selleks, et rituaalse mõnuga valdkonnast lahti öelda. Nii üks kui teine kinnitab, et lehte ei loe (või kui, siis mõnikord New York Timesi), kontsertidel käib harva…
I koht (1000 eurot)
Erkki Tero, „Eesti elektrooniline pärimusmuusika: värske vint või vältimatu küborg“
II koht (800 eurot)
Einike Leppik, „Härra Gywni ateljee ja perspektiivid nüüdismuusikas“
III koht ( à 600 eurot)
Christian Fischer, „Hommikueine Los Angeleses: muutustest popmuusika tarbimises“
Kaur Garšnek, „Queeni soojendamine“ Reet Ristmägi, „Leiutamine või leidmine?“
„Klaaspärlimängu“ kontsert „Händel ja tema Londoni kolleegid“ 12. VII Tartu Jaani kirikus.
Tartu Jaani kirikus mängis Euroopa Liidu barokkorkester Lars Ulrik Mortenseni juhatusel ja soleeris plokkflöödivirtuoos Jan van Hoecke.
Kõigepealt sellest, mis sundis mind Murastest Tartusse kontserdile sõitma. Esmalt ehk hea inerts. Äsja oli lõppenud Haapsalu vanamuusikafestival, mis kulmineerus kohalikest muusikutest barokkorkestri kontserdiga. Publik on pakutavaga tihti rahul, kuid sedakorda olid seletatud nägudega ka esitajad. Süües kasvab isu…
Alles paaril viimasel aastal käibele tulnud termin „elektrooniline pärimusmuusika“ ei ole kindlasti uudisnähtus maailmamuusikas ega ka enneolematult uudne sümbioos Eesti muusikatraditsioonis. Nagu ikka, saab suundade esile tõusmisel määravaks hetkenõudmise kokkulangevus loovhingede täpse tajuga katmata alade äratundmisel. Lihtvormiline trendiharjamine on aga märkimisväärselt…
Patu temaatika on oma peensustes ilmatult tähendustiine ja varjundiküllane, vast konfliktnegi. Ei saa siis kahetsemine kahvatumaks kogemuseks jääda, iseäranis keerukustest tulvil vaimu ja elulooga helilooja Alfred Schnittke (1934–1998) pilgu läbi, monumentaalse kooritsükli „Kaksteist patukahetsuse psalmi“ näitel.
Värskeim plaadistus Berliinis tegutseva RIAS Kammerchori esituses, peadirigent Hans-Christoph Rademanni juhtimisel annab küllaldase tõuke väikeseks sissevaateks. Selmet võtta eesmärgiks helikandjat laul laulu haaval arvustada, tahan jagada rõõmu kuuldu üle ja harutada…
Mure muusikaajakirjanduse pärast on Eestis olnud pidev. Muusikakriitika olukord oli erutav teema nii enne sõda kui nõukogude ajal, tänasest rääkimata.
Järelkasvu innustamiseks viidi aastal 1973 ajalehes Sirp ja Vasar läbi muusikateemaliste kirjutiste konkurss, mille esikoha pälvis Urve Lippus. Hiljem pole Sirbis taolist mõõduvõtmist enam tehtud. Praegune olukord on murettekitav: toimetused otsivad kirjutajaid/rääkijaid tikutulega taga. Hiljutisest kultuuriaja-kirjanduse uuringust selgus, et väljaannete muusikaküljed paeluvad kultuuripublikut vähe, muusika pole igapäevameedias…
5. juunil esines Tallinna lauluväljakul ansambel Queen koos Adam Lambertiga. Rokihiiglasi soojendas sel üritusel The Princes, mille koosseisu ise kuulun. Järgnev on osalusvaatlusel põhinev ehk sarnasused reaalsete isikute ja sündmustega on taotluslikud, kuid mitte ületamatud.
Põhiliselt on sõbrad-tuttavad minult küsinud, et kas saime siis ka jumalustega backstage’is ambroosiat süüa ja nektarit juua, kuidas tunne oli ja üldse. Mis viimast poolt puudutab (tunne ja üldse), siis väga lühidalt…
1980ndate alguses, kui olin just teismeikka jõudmas, avanes mu vanemal vennal võimalus viibida paar kuud LA-s. Wow! Kui ta tagasi tuli, jalas kuluvad Levis 501 teksased ja kauboisaapad, seljas valge T-särk (üleskeeratud varrukatega!) ja peas ekstravagantne õlgkübar, põhjustas see meie väikeses Lõuna-Saksa provintsilinnakeses parajat furoori. Mu vend pajatas õhinal asjadest, mida oli näinud ja kogenud: Towerrecordsist, Hard Rock Café’st, ja kuidas ta Tina Turneri trummariga võistu…
Sattusin hiljuti lugema Alessandro Baricco romaani „Mr Gwyn“ (2011). Teose peategelane oma äärmiselt iseäraliku tundlikkusega ümbritseva suhtes pani mind sõnastama mõtteid, mis on tegelikult tuttavad ja alati olemas olnud, kuid miskipärast aeg-ajalt ununevad.
Jasper Gwyn on kirjanik, kes otsustab ühel päeval lõpetada kirjutamise ja kõik sellega seotud tegevused. Aja möödudes avastab ta, et kirjutamata on siiski raske elada, ja püüab leida asendustegevusi, mis oleks kirjutamisega seotud. Ajendatuna…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Erkki Tero
Vassili Kandinsky. Ringid ringis. Õli lõuendil, 1923.Wikimedia Commons
