Taarka pärimusteatri „nonstop seto“ hoiab väga täpselt tasakaalu asjade üle naermise ja neile lahenduste otsimise, tegeliku ja absurdse vahel ning esitajad liiguvad sujuvalt karikeerimiselt pihtimisse ja jälle tagasi. Fotol Artur Linnus ja Riin Tammiste.
„Isuri eepos“, lavastajad Anne Türnpu ja Eva Klemets, dirigent Janne Fridolin, kunstnik Kairi Mändla, helikunstnik Hendrik Kaljujärv, valguskunstnik Siim Reispass. Mängivad Inga Salurand, Risto Kübar, Bert Raudsep, Lauri Kaldoja, Jarmo Reha ning akordionist Jaak Lutsoja ja kammerkoor Voces Musicales, solistid Galina…
1939. aasta kevadel kirjutas üks kaheksa-aastane Vigala poiss oma ristiemale: „Ega ei tea kas ma ikka akkan heliloojaks võibolla akkan ka helikunstnikuks.“ Ja mõni kuu hiljem: „Mina oskan juba orelil 4 häälega mängida.“
Vigala köstrimajas oli koduorel ja Muusikalehtede aastakäigud. Ja loomulikult koorinoote. Iga huviline võib lugeda, mida vabade kunstide professor Veljo Tormis kõneles 1997. aastal Tartu ülikoolis peetud loengutel…
Täna algab Hiiumaal IV Pühalepa muusikafestival. Sirp uuris, mille poolest on see kolmepäevane ettevõtmine meie külluslikus suvefestivalide reas eriline ja põnev.
Pühalepa kirik ja kogudus tähistasid eelmisel nädalal 760. aastapäeva. Tegemist on Hiiumaa vanima kirikuga. Mandrilt tulijaile, kes maabuvad Heltermaa sadamas, on Pühalepa kirik viieminutilise teekonna järel esimene tervitaja. Sõida Kassarisse, Käinasse, Kärdlasse või Kõppu, ikka möödud kõigepealt Pühalepa kirikust.
Lisaks sellele, et tegemist on vana ja…
Kaks aastat tagasi ilmus oma innovaatilisuse poolest silmapaistva, meie ühe tuntuma kitarristi Robert Jürjendali esimene, kuldse värvikujundusega ja ka muusikaliselt kuldses värvigammas sooloalbum „Rõõmu allikas“ („Source Of Joy“, Unsung Records 2013). Ning juba toona musitseeris plaadil koos Robert Jürjendaliga peale teiste silmapaistvate pillimeeste (nt Riho Sibul, Arvo Urb, Aleksei Saks) ka tema poeg, noor tšellist Anti Jürjendal. Ent Robert Jürjendali värskeima sooloplaadi „Valguse palsam“ salvestusel on tema kaasmuusikutest…
Eestimaa suviste kultuurisündmuste mitmekülgsuses ja kirevas paletis ei ole põhjust kahelda. Pisikese miljoniriigi ja -rahva kohta toimub väljaspool Tallinna mittekommertslikke muusikafestivale rohkesti ja võib olla kindel, et midagi põnevat folgist, jazzist või alternatiivmuusika žanreist leiab festivalide programmist ka kõige nõudlikuma maitsega…
Meie hulgast on lahkunud pikaealine näitleja Lulo Purre.
1939. aastal lõpetas ta Tallinnas ärindusgümnaasiumi ja 1950. aastal Eesti Riikliku Teatriinstituudi II lennu koos Einari Koppeli, Linda Rummo, Leida Rammo ja teistega.
Ta töötas aastatel 1950–1951 Eesti Draamateatris (Anita „Kaluri pojas“ ja „Pankroti“ Proua Köögertal) ning 1951–1953 Rakvere teatris (donna Angela „Nähtamatus daamis“ ja Lonni lavastuses „Uus minister“), 1954–1956 režissööri abina Tallinnfilmis („Kui saabub õhtu“). Aastani 1960 oli Purre…
Corelli Musicu sarja „Eesti mõisad“ 17. suve avakontsert 23. VII Kõue mõisas: Corelli Consort koosseisus Mail Sildos ja Meelis Orgse (barokkviiul), Arvo Haasma (barokkvioola), Johannes Peeter Sarapuu (barokktšello) ja Imre Eenma (kontrabass), kavas Arcangelo Corelli, Heinrich Ignaz Franz von Biberi, Georg Philipp Telemanni ja Rein Rannapi teosed (esiettekanne). Sama kava kõlas ka Moe, Esna ning Rogosi mõisas.
Alates aastast 1992 tegutseva Eesti ühe olulisima barokkansambli Corelli Consort sellesuvine…
Puccini „Madama Butterflyd“ pakuti välja kui festivali parimat pisarakiskujat. Cio-Cio Sani kehastanud Hiroko Morita mõjus täiusliku Liblikana. Tema ehe lavasarm, jäägitu sisseelamine ja oma spinto-hääle valdamine võimaldas soovi korral pisaraid poetada küll.
Saaremaa ooperipäevad 20.–26. VII Kuressaare lossi ooperimajas ja Laurentiuse kirikus.
Attenzione! Esimest korda külastab Eestit ooperiteater Itaaliast! Vägeva eelreklaami toel müüdi etendused juba enne festivali algust välja. Lubati lausa lauljaid La Scalast – unustades küll täpsustada, kas tegemist on solistide või koorilauljatega.
Tsiteerin…
Eesti muusikaelu on tabanud valus kaotus. Laupäeval, 25. juulil lahkus meie hulgast Eesti Rahvusmeeskoori kauaaegne laulja ja direktor ning ansambli RAM-3 liige Vello Mäeots.
Vello Mäeots sai lauljahariduse Tallinna Muusikakoolis (1959–1963). Aastatel 1961–1963 töötas ta Eesti Televisioonis muusikasaadete režissööri assistendina, eelkõige oli Mäeotsa elutee seotud Eesti Rahvusmeeskooriga (endine Riiklik Akadeemiline Meeskoor), kus ta töötas lauljana (1963–1990, 1996–1997), inspektorina (1988–1989) ning direktorina (1997–2003). Kolmekümne aasta jooksul esines meeldiva…
1 minut
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.