-
Klavessinist Saale Fischeri idee nimetada uus neljaliikmeline ansambel Georg Friedrich Händeli 1721. aastal loodud ooperi järgi on kahtlemata tore leid, sest tegemist on 1719. aastal avatud Londoni Royal Academy lavale loodud teosega. Händeli viljakas Itaalia periood oli lõppenud ning alanud uus etapp tema loometöös. See fakt haakub hästi meie praegu veel stardipositsioonis ansambli Floridante tegevusega, samuti on sõnadele floridus ja florens eesti keeles hulk kauneid vasteid:…
-
Kui vene heliloojatest Alfred Schnittke (1934–1998) teoseid võib meie kontserdilavadel siiski mõnikord kuulda, siis Dmitri Bortnjanski (1751–1825) helitööd tuleks küll kanda väljasurnud komponistide „punasesse raamatusse”. Ja nagu Eesti Filharmoonia Kammerkoori (EFK) laupäevane kontsert „Vene kirikumuusika šedöövrid” Jaani kirikus Risto Joosti dirigeerimisel veenvalt näitas, ilmaaegu.
Bortnjanski raius (nagu enne teda Peeter I) Venemaale „akna Euroopasse”, ainult et muusikalises mõttes ja Katariina II valitsemisajal. Õppis ju noor Dmitri Bortnjanski…
-
Esmalt mõni sõna muusika esindusorganisatsioonide kaasamisest sihtasutuste loomise protsessis. Ühe koosoleku kujul seda tõesti oli – EMNi aastakoosolek ja kohtumine tollase kunstide asekantsleriga 17. juunil. Pärast ministri vahetust detsembri algul tegid ka heliloojate ja interpreetide liidu ning muusikanõukogu juhid visiidi uuele kultuuriministrile. Viimane tõi kaasa lubaduse, et asutatavate sihtasutuste nõukogusse kaasatakse esindusorganisatsioonide esindaja. Sellega piirdusidki konsultatsioonid esindusorganisatsioonide ja loomeliitudega muusikavaldkonna mõlema eluliselt olulise asutuse fundamentaalse reformi…
-
Muusikamehe ja ajakirjaniku Harri Kiisa (1922–2000) mälestusteose „Harri Kiisk – eesti kultuuri vahendaja Rootsis” trükiarv on sada eksemplari,* kuid minu riiulisse jõudis see kohe, kui olin teose esitluselt muretsenud. Ma tundsin Harri Kiiska aastail 1990–2000 küllalt lähedalt kas Teataja toimetusest Stockholmi Eesti Majas või Asta ja Kalju Lepiku kodust Rågsvedis. Just seesama lähedus kammitseski mind Harri Kiisa tööst ja ettevõtmistest põhjalikumalt kirjutamast, sest Kiisk oli suhtumises…
-
Udo Kasemets
16. XI 1919 – 19. I 2014
19. jaanuaril lahkus siit ilmast 94aastaselt üks olulisemaid ja säravamaid nüüdisaegseid eesti heliloojaid Udo Kasemets. Kasemets oli väheseid siit pärit heliloojaid, kes tundis põhjalikult sõjajärgse muusika uusi suundumusi ja oli ka lääne heliloojate hulgas üks esimesi, kes hakkas neid oma loomingus rakendama ja propageerima.
Kasemets sündis 16. novembril 1919. aastal Tallinnas. Aastail 1940 – 1944 õppis ta Tallinna konservatooriumis…
-
Sinu uus album „Say Whaat?” näib olevat üles ehitatud parimas mõttes kantri, souli ja popi kompromissidele. Kuidas kontseptsioon sündis?
Kali Briis: Kui ma kitarri kätte võtan, siis ta tavaliselt ei hoiata mind ette, mis järgmisena tuleb. Seekord oli lisaks veel tunne õige. Kuna hiphopi ja puhta elektroonilise muusikaga olen ringi peale saanud, jäigi ainuke loogiline variant astuda maadele, kuhu varem jalga pole toetanud, proovida uusi retsepte ja…
-
Aasta albumiks pärjati Lenna „Teine”. Facelift Deeri „Facelift Deer” valiti aasta debüütalbumiks ja rokialbumiks. Kaks auhinda said ka Kõrsikud, kes valiti plaadiga „Heli jälgedes” aasta ansambliks ja nende „Sinu südames” aasta rahvuslikuks albumiks, ning Leslie Da Bass, kelle „Times New Roman” tõi aasta elektroonikaalbumi ja aasta meesartisti auhinna. Panuse eest eesti muusikasse tõsteti esile Anne Veski elutöö.
Aasta naisartistiks hääletati Birgit Õigemeel („Uus algus”), aasta jazzialbumiks Hedvig…
-
Auhinnatud plaadilt, mis nomineeriti kolmes, ka parima nüüdismuusikateose (teadagi Arvo Pärt) ja produktsiooni (Manfred Eicher) kategoorias, leiab veel mitu Pärdi väiksemat helitööd: „Beatus Petronius”, „Statuit ei Dominus”, „Alleluja Tropus”, „L’Abbé Agathon”, „Eesti hällilaul” ja „Jõulu hällilaul”. Esitajad on Kaljuste käe all solistid Tui Hirv ja Rainer Vilu, EFK, Sinfonietta Rīga, TKO, Läti Raadio Koor ja Vox Clamantis. Jagatud rõõm.
Tuleb uskuda, et Eesti tugevus on nimelt koorikultuuris:…
-
Üsnagi laialt on levinud arvamus, justkui eeldaks eksperimentaalmuusika „akadeemilisema” suunaga võrreldes erilist ettevalmistust. Interpreedi vaatenurgast on selles väites omajagu tõtt, sest uuema muusika katsetuslike pillimänguvõtete puhul tuleb tehniline lisapagas kahtlemata kasuks. Eksperiment võib aga seisneda ka nimelt soovis teha loome- ja esitusprotsess kuulajale eriti selgesti mõistetavaks. Selle püüdluse kujukas näide on Christian M. Fischeri teos „Brahmavihāra” viiulile, klarnetile ja live-elektroonikale, mis tuli ettekandele 9. jaanuaril Pärnu…
-
Teiselt poolt aga andis mullune laulupeoküsitlus märku, et küllalt suur hulk noori lauljaid näeb laulupeos pigem meelelahutuslikku seltsiüritust kui sisuliselt kaalukat omakultuuri tähtsündmust.
Nagu alati laulupeoeelsel aastal, tekkis vaidlus teemal, kas peorepertuaar pole mitte ülemäära keeruline, kas kava peaks olema rahvalik ja kõigile meeldima või on lubatud ka hariv ja pingutust nõudev aspekt. Ja kumb on olulisem?
Alustame inimesest. Koor koosneb lauljatest, aga algab enamasti dirigendist. Dirigent…
