-
Karl Eller oli see mees, kes 1911. aastal Estonia ehitusel surma sai, kui üks tugipost kolme raudbetoontala ära ei kandnud ja osa müürist alla kukkus. Vigastada sai viis ehitajat, kelle nime samuti kusagil hiljem nimetatud ei ole. Need olid Aleksander Roosipõld Paidest, Johannes Mittal Haapsalust, Jaan Saller Läänemaalt, Aleksander Kraam Tartumaalt ja Marie Inglis kusagilt Eestist. Jah, üks neist oli naine.
Jutud ärist ja korruptsioonist on…
-
1972. aastast, siis ja kohe eesti muusikaelus varajase (Mustoneni termin) muusika spetsialistina statsionaarse koha hõivanud Andres Mustonen alustas oma tegevust maailma muusikakultuuri ajaloo kõige kaugemast minevikust ja kõige lähemast tulevikust. Kui keegi ennustanuks, et täna õhtul juhatab Mustonen Wagnerit ja Brahmsi ning unistab Verdi, Leoncavallo ja Puccini ooperite esitamisest, siis selliseid poleks leidunud ja selle eest hoolitses eelkõige Mustonen ise. Mustonen on tegelnud oma valitud muusikaloo…
-
Küll võib muusikategemine olla tore! Mul oli ainulaadne võimalus jälgida Tartus Eri Klasi kuuendat meistrikursust (22. – 24. VIII) noortele orkestridirigentidele. Peamise meeleoluna oli tunda rõõmu muusika sündimise üle. Noorte dirigentide juhtimisel hakkas orkester kõlama ühtse instrumendina. Õnnelikuna imestasin, kuidas selleni on jõutud: paberile märgitud noodikiri orkestri partituuris muutub tõeliseks muusikaks. Innustamine, harjutamine, õppimine – töö, töö ja veel kord töö. Mida veel vaja läheb? Lõõgastavat…
-
Lisaks meie hinnatud interpreetidele Sigrid Kuulmannile ja Henry-David Varemale (Andreas Lend jäi mul seekord paraku vahele) sai kuulda kaht kõrge tasemega kvartetti Barock Quartet ning Tšaikovski keelpillikvartett; eredalt jäi meelde keelpilliorkester Camerata Nordica. Isegi iga-aastase Marje ja Kuldar Singi nimelise noore muusiku auhinna (sagedamini antud lauljaile) pälvis tänavu pühendunud muusikaperekonnast võrsunud andekas viiuldaja Ivi Ots.
Pianistidest jäid kõrvu alati heal tasemel esinevad Irina Zahharenkova, Marko Martin –…
-
Kuna tundub, nagu oleks kordumatu käekirjaga kitarrist Robert Jürjendal kujundanud meie alternatiivmuusika maastikku juba terve igaviku (plaadistused Weekend Guitar Trioga, UMA kooslusega jpm), siis mõjub uskumatuna, et ta jõudis alles sel kevadel oma esimese päris sooloplaadini „Rõõmu allikas”. Küllap vahel on lihtsalt nii, et n-ö põhiliste projektide kõrvale hakkab ajapikku kogunema mingis teises stiilis loominguline kihistus, mis siis lõpuks ka väljundi peab leidma.
Jürjendali sooloalbumi puhul oleks…
-
Kui võtta ette Eesti Kultuuri Koja kultuuripoliitika uuringute töörühma muusikaeksperdi Evi Arujärve kommentaarid dokumendist „Eesti kultuuripoliitika põhimõisted ja suundumused”, loeme: „Kuigi poliitikadokumentides on mõlema kultuurikäsitluse suhe tasakaalus, on praktikas tajutav, et nn tõsine muusika on tõrjutud seisus ning keskseks jõuks on pigem globaalse peavoolumeedia ja infotehnoloogia kujundatavad virtuaalkeskkonnad ning standardiseeriv levimuusika”. Saame teada, et „seni puuduvad märkimisväärsed ergutavad meetmed nii loomise, tootmise kui ka tarbimise valdkonnas.…
-
Esmalt tunded: on hämmastav, et omal ajal mõisatallis kombeks olnud toimingud töötavad ikka veel ka noorema põlvkonna alateadvuses. Kust muidu see justkui kedagi ohustav ja kurjuse sõnumit kandev aadlimuusika kujund.
Vastandamisest. Niineste räägib vastandamisest ja vastandab väsimatult. Ärgem vastandagem. Rääkigem erinevustest – õppeprotsessi pikkuse, kulukuse, levivõimaluste, funktsioonide jne erinevustest. Need on olemas. Õnneks mõistame kõik ühtmoodi, et kõikide žanrite muusikal on ka ühisosa: inimlik tundespekter rõõmust ja…
-
„Albert Herringu” lavastuse päästsid artistid
Nii „Albert Herring” kui ka „Faust” on lavastuslikus plaanis pigem rasked ooperid, kuigi ülesanded, mida need lavastajatele püstitavad, on üsna erisugused. Koomilise ooperi „Albert Herring” üks peamisi „probleeme” seisneb selles, et helilooja on ooperi aluseks oleva teksti punktueerinud, s.o tekstis sisalduvad – ja sageli üksteisega paralleelselt arenevad – mono- ja dialoogid sisemiselt rütmistanud. Sellega on muusika juba niivõrd täpselt artikuleeritud, et lavastajal…
-
Barrie Kosky lavastuses kehastab õdesid Annasid, kel „üks süda ja ühine hoiuraamat”, fenomenaalselt mitmekülgne näitlejanna Dagmar Manzel. Kosky tõlgenduses on „Seitse surmapattu” üks häbematult hästi töötav monoetendus, aga lõviosa selle õnnestumise aust langeb kindlasti multitalendist peaosalise karismale, tema keha ja hääle näiliselt mänglevale valdamisele, mille taga lisaks emakese looduse lahketele andidele on kindlasti aukartustäratava mahuga järjekindel töö. Eeskätt on Manzel ju näitlejanna – milline võime koondada…
-
Unustamatu juulikuu nädal Savonlinna ooperifestivalil tekitab tagasi mõeldes siiani elevust. Uhke nädal võimaldas näha Olavi kindluse iidsete müüride vahel kolme esietendust: Saint-Saënsi „Simsonit ja Delilad”, Verdi „La traviata’t” ja Wagneri „Lohengrini”, lisaks Verdi „Macbethi” proove, piletitega peaproove ning kuulata Timo Mustakallio nimelist lauljate konkurssi. Samuti sai etenduste vaheaegadel osaleda vastuvõttudel, kus Soome ja Saksa presidendi Sauli Niinistö ja Joachim Gaucki kohalolek näitas Soome riigi suurt toetust…
