Toeta

Muusika

  • „Pirita missa“ sobib kokku millega tahes
    See festival jäi Tõnu Kaljustele viimaseks nii Birgitta festivali kui ka Tallinna Filharmoonia kunstilise juhina. Samuti lõpeb augustikuuga tema töö Tallinna Kammerorkestri eesotsas.      
     Anneli Ivaste

    „Pirita missa“ sobib kokku millega tahes

    Margo Kõlari „Pirita missa“ on eesti suurvormide seas üks tippteoseid, seda ennekõike tänu suurepärasele orkestratsioonile.

    Pärtel Toompere
    3 minutit
  • Laulupidu – see on huulepulk
    Läti koor Eestis Ziemeļu balsis (Põhjala Hääled) 2024. aasta juuli algul Leedu laulupeo rongkäigus.       
    Kristel Algvere

    Laulupidu – see on huulepulk

    Rahvuslik ühtekuuluvustunne on maagiline ja õrn ning annab jõudu. Selles kahtlema hakates võib käia ühtekuuluvust taas leidmas naabrite laulupidudel.

    Kristel Algvere
    9 minutit
  • Kas ma olen meie pärimuskultuuri õiguslik pärija?
    Kas autoriõiguse teemal on tõesti vaja veel midagi arutada ning millised võiksid üleüldse olla seaduse kokkupuutepunktid pärimuskultuuriga?       
    Anu Ansu / ERM Fk 2939:32, Eesti Rahva Muuseum

    Kas ma olen meie pärimuskultuuri õiguslik pärija?

    Laul on laulja oma, kuid laulja, kuivõrd vägev ta ka ei ole, on ka inimene, kellel on tarvis leib lauale ja katus pea kohale hankida.

    Kristina Kuznetsova-BOGDANOVITŠ
    4 minutit
  • Laia haardega väikefestival
    Umbes kolmeaastast bändi Keskkool võib stiililt pidada crust-bändiks, millele lisab omanäolisust lauljatar Isabella Pragi pööraselt heitlik laulustiil.      
     Maria Mäeots

    Laia haardega väikefestival

    Kui varem on olnud „Saundi“ fookuses näiteks kohalik träpp, siis seekord oli Müra erilavale kogutud noored Tallinna punk- ja alt-rock’i bändid, mis moodustavad nn Ülase12 skeene.

    Tauno Maarpuu
    5 minutit
  • Mitu uut Haapsalu vanamuusikafestivalil
    Festivali üks põnevamaid sündmusi oli uue cembal d’amour’i esitlus. Tegu on hiigelmõõtmetes klavikordi, mitte klavessiiniga.       
    Sabine Burger

    Mitu uut Haapsalu vanamuusikafestivalil

    XXXI Haapsalu vanamuusikafestivalil sai kuulda uut koori, uut pilli, uusi üllatavaid seadeid ja uut teost.

    Liisi Laanemets
    5 minutit
  • Kui muusika ühendab meid ja muid
    19. juulil andsid Helena Tulve ja Paavo Järvi Pärnu muusikafestivali teisel lõppkontserdil helilooja Erkki-Sven Tüürile (keskel) üle Eesti Autorite Ühingu ja Eesti Heliloojate Liidu algatatud Lepo Sumera nimelise heliloomingu preemia.      
     Tõiv Jõul

    Kui muusika ühendab meid ja muid

    Pärnu muusikafestivali publik armastab Neeme Järvit palavalt, aga ilmselt jagab seda tunnet kogu Eesti klassikalise muusika austajaskond.

    Kai Kiiv
    5 minutit
  • ,

    Sellesama kaanoni igavene taastulek

    Ehkki klassikalise muusika kaanon vajab värske pilguga ülevaatamist, ei pea ka seda olemasolevat kaanonit tingimata juurteni dekonstrueerima.

    Viimasel ajal on nii meitel kui ka võõrsil üha enam kõne all kaanonid. Ehkki senimaani on küll rohkem tähelepanu pööratud kirjanduskaanonile, on arutellu hakatud aktiivsemalt haarama ka muusikat. Seda enam, et päevast päeva muusikast ümbritsetutena oleme sageli endalegi märkamatult nii kaanoni tarbijad kui ka taasloojad.
    Kuigi muusikas seostub kaanoni…
    Aurora Ruus
    4 minutit
  • Pidu iga ilmaga
    Eesti Keeled on hiljuti saanud kahe uue liikme võrra rikkamaks: ansambli ridades on nüüd ka Vaiko Eplik ja Mari Jürjens. Kitarrist Jaak Sooäär ütles, et Eesti Keeled on kui klubi, kus kõik mängivad koos, aga jäävad iseendaks.      
     Taavi Bergmann / Viljandi pärimusmuusika festival

    Pidu iga ilmaga

    Viljandi pärimusmuusika festival on mõneti nagu väike ajakapsel, kus saab igal aastal lemmikartistide esinemistele kaasa elada, samal ajal on alati midagi ka muutunud.

    Greta-Liisa Aro
    4 minutit
  • Süldist sõja soojendusesinejani
    Brigitta Davidjantsi ettekandest selgus, et kui ühed mäletasid 1990ndaid kui praegusega võrreldes toorest aega, mil naised pidid palju rohkem olema valmis kõikvõimalikeks rünnakuteks, ja Onu Bella (fotol koos Alo Mattiiseniga) muusikat kui selle ajajärgu nilbet soundtrack’i, siis teistele, kes ei olnud siis veel sündinud, oli sama muusika midagi põnevat ja erutavat, nagu ka ajastu, mil seda tehti.       
    Ülo Josing / ERR / Scanpix

    Süldist sõja soojendusesinejani

    Kunstiliselt madalamaks peetud muusika, mis kipub uurijate pilgu alt välja jääma, on akadeemiliselt analüüsimiseks vägagi tänuväärt ja mõtlemapanev materjal.

    Indrek Mesikepp
    5 minutit

  • Boris Björn Bagger 6. III 1955 – 4. VII 2024

    Eesti-Saksa kultuurisild on muutunud ühe tugisamba võrra hapramaks: 4. juuli õhtul lahkus teispoolsusse kitarrist, arranžeerija, muusikakirjastaja ja kitarriprofessor Boris Björn Bagger (sõprade ringis BBB). Küllap kõlavad tema kitarrihelid juba taevaste inglikooride saateks.
    6. märtsil 1955 sündis Saksamaal eesti juurtega perre muusikaandega õnnistatud poisslaps. Noormeheikka jõudnuna asus ta Karlsruhe ja Freiburgi muusikaülikoolides õppima muusikateadust ja kitarri.
    BBB lai haare ja produktiivsus on kombanud inimvõimete piire. 1990. aastast töötas ta…
    2 minutit
Sirp