-
Kontsert jäi eriliselt meelde oma dünaamilise ülesehituse poolest, mille tingis muusikaliste karakterite ja ka erineva kestusega vormiosade kõrvutamine. Just dünaamilises plaanis leidis armastuse ja sõja mängu kujund mõtestuse. Hulk variatsioone oli muusikas ka emotsioonide ja karakterite skaalal: leidus nii brutaalseid ja agressiivseid žeste kui ka hapraid motiive ja peeni, nüansseeritud kõlavärve. Fragmendiosad jätsid interpreetidele piisavalt palju vabadusi rütmis, fraseerimises ja ka helikõrguslikus materjalis, seejuures oli troopide…
-
Valdavalt teevadki meie koorielus praegu ilma neljakümnendates eluaastates dirigendid, kelle hariduse endastmõistetav osa on kogu maailma muusikakultuur. Nende ettevalmistus, silmaring ja südi enesetäiendamine on olnud Eesti kooride arengu mootor. Lisaks muidugi pürgimuste ja nõudlikkuse latt, mida suutlikumad muusikud ei sea enam ammu ainuüksi koduse mõõdupuu järgi, vaid ka suure ilma paremikku silmas pidades.
Seekordse võistulaulmise paljud kavad olid äärmiselt põnevad ja laitmatult maitsekad, ühtlasi osavalt valitud selles…
-
Teatud üldine antiintellektuaalne hoiak muusika suhtes kumab läbi nii tõdemusest, et muusikat ei saa sõnades kirjeldada, kui ka EMTA kammersaalis provokatiivsena kõlavast soovitusest võimalikult ruttu kooliseinte vahelt välja saada. „Kool ei ole ju maailm,” püüab Bennink oma seisukohta rutuliselt avada. „Siin antakse sulle üksnes vahendid orienteerumaks igapäevaelus, aga „seal väljas” on kõik teistmoodi – kogu mentaliteet on midagi muud ja keegi ei oota seal sinu järele.…
-
Lõppkontserdile Eesti TA saalis pääses muusikakeskkoolist lausa neli koosseisu, tõsi, neist kaks küll ühisprojektid EMTAga. Just sel kontserdil võiski enim kogeda TMKK ja EMTA interpreetide rõõmu kammermuusikast. Seda oli eriti hoomata Martinů sekstetis „La revue de Cuisine” (M. Avango, K. A. Suss, N. Verte, J. Välja, J. Põlda, G. M. King) ning Tšaikovski kvartetis nr 1 D-duur (R. Traksmann, K. M. Kits M. Kuusma, M. J.…
-
Annet peab olema! Andekas inimene ei säti pilli suu peale, ta õpib lugusid ja mõtleb muusikast! Annet peab muidugi olema, ent Lindberg oli siiski enne õppinud trompetit, nii et temagi lapsepõlv ei möödunud siiski muusikata . . . . Keda sa konkursile ootad?
Tegelikult ei osanud oodata, et konkursile tuleb 63 noort puhk- ja löökpillimängijat. See on kohutavalt suur arv ja tähendab seda, et põlvkonnavahetus on tegelikult käes! Noorem generatsioon…
-
Ivari Iljale on külge jäänud chopinisti oreool, ja põhjusega. Ta ütleb, et tema Chopini armastus on tõepoolest sündinud juba varases lapsepõlves ja kasvanud pidevalt koos tema endaga. Teda võlub Chopini emotsionaalselt väljendatud muusikaline rikkus, mitmekülgne kujundimaailm, keerukad huvitavad mõttekäigud, eriliselt tundlik klaverifaktuur. Võib kaevuda üha sügavamale selle muusika olemusse ja põhi ei paista veel. Kui tegime Iljaga juttu Chopini mängimisest laiemas plaanis, kas või prantsuse ja…
-
Üks asi on suhtlemine teiste kunstivaldkondadega. Kuidas on aga suhted laiema avalikkusega? See on vahest järgmine küsimus, mille festivali korraldajatel peavad endale üha sagedamini esitama.
Eesti muusika päevad on mõeldud kindlasti laiemale publikule, tänavust festivali avaval „Mammutkontserdil” hakkab publik kontserdil ka lausa ise osalema. Aga sisulisest küljest midagi abstraktset pakkuda on väga keeruline, seepärast on EMPi üks küsimusi alati, kuidas balansseerida loomingulise ennustamatuse ja korraldusliku loogika vahel.…
-
Meie lugejale ja televaatajale on Skulskaja tuntud kui terava ja vaimuka sulega kolumnist ning saates „Batareja” väga tõhusat integratsiooni teostav persoon. Ilmselgelt on ta ka hea orienteeruja vene poeesiamaastikul – tema valik oli langenud luulepärlitele: Marina Tsvetajeva, Anna Ahmatova, Bella Ahmadulina, Ossip Mandelštam, Jossif Brodski ja meie Juhan Viiding. Küsitavaks jäi aga, kas tema etlemisoskusest piisas, et selles suure akustikaga saalis teha kuulajale nauditavaks iga sõna,…
-
Möödunud aasta lõpus rõõmustas Urve Lippus lugejaid järjekordse üllitisega konservatooriumi ajaloost. Raamatus „Muutuste kümnend” keskendub ka tema eeskätt stalinismi aastatele. Ja konservatooriumi kohta koostatud väljaannete seniseid traditsioone järgides võtavad siingi veidi üle poole kogumahust enda alla toonaste (üli)õpilaste (Neeme Laanepõld, Endel Lippus, Veljo Tormis, Ester Mägi, Leelo Kõlar, Eino Tamberg, Liida Selberg) meenutused, millele eelneb Lippuse uurimus „EV Tallinna Konservatooriumist TRKks”, lisatud on ka arvukalt fotomaterjali,…
-
Mis on „Tudengijazzi” missioon?
Arendada improvisatsioonilise ja rütmimuusika viljelemist ja levikut Eestis. Pean seda festivali väga oluliseks rütmimuusika tudengitele, kes on alustamas professionaalset ja edukat karjääri. Festival loob suurepärased võimalused noorte muusikute originaalloomingu viljelemiseks, Eesti ja välistudengite uute kontaktide tekkimiseks, asjatundliku publiku leidmiseks ja koolitamiseks. Kui vaadata festivali ajalugu, siis suurem osa praegu edukaid muusikuid on tuule tiibadesse saanud just „Tudengijazzilt”. Et esimene festival peeti 1982. aastal,…
