-
Nagu artikli pealkirjast näha, kõlas kontserdil vägagi erinevat muusikat ning üldsegi mitte kesist maitset ei tule välja lugeda „sentimentaalse” alt. Liigitasin sinna Max Bruchi Kontserdi viiulile ja altviiulile op. 88, mille esitusel soleerisid Arvo Leibur ja Mihhail Zemtsov. Viimane on meie õnneks päris kodustatud: oleme teda kuulnud juba suvel Järvi festivalil ja ka ERSO avakontserdil, kus ta hiilgavalt esitas Sancho Panza rolli Richard Straussi „Fantastilistes…
-
Mõneti meenutavad Eesti Filharmoonia Kammerkoori (EFK) kunstilised valikuid tõesti umbes keskmist 30aastast, kel on veel nooruslikku riskivalmidust, kuid kes juba teab, et materiaalsed vajadused määravad siin ilmas üht-teist. Üks 30aastane tuletabki sageli rohkem meelde hetkekontakte kui näiteks vanemate vaeva kasvatusprotsessis või mõnd toredat vanaonu, kel alati sünnipäeva õrnas eas mõni hüva nõu varnast võtta oli.
*
Ei olnud eriti üllatav, et EFK pidupäevakontserdi kavas otsiti rohkem pidepunkte Daniel…
-
Esimese osa summutatud värvid lõid pedaali abil maagilise helipildi, mille puhul võis mõista selle hämmeldavat mõju esimestele kuulajatele 210 aastat tagasi. Kõiki neid pilli nüansse ja mängutehnika saladusi valitses Ivo Sillamaa suveräänselt nii siin kui ka viiulisonaatides. Haamerklaverit kuulates sai selgemaks ka viiuli funktsioon Beethoveni kammersonaatides: tuua esile laulev, lüüriline element, mida oli mõne tolleaegse kriitiku meelest Beethoveni teostes niikuinii liiga vähe. Mustonen mängis viiulipartiid delikaatselt,…
-
Itaalias Gorizias toimunud 59. rahvusvahelise Seghizzi festivali eelne aeg oli koorile raske: palju lauljaid oli kaasatud teistesse projektidesse, lõpetas kooliaastat või oli hõivatud igapäevatööga. Pealegi oli koor andnud jah-sõna osaleda Panufniku „Tallinna missa” maailma esiettekandel, mis nõudis samuti prooviaega. Kõigest hoolimata jõuti 6. juulil ilusasti lennukile. Koor andis festivalil Venezia lähedal Suseganas kontserdi, mille kava koosnes eranditult eesti heliloojate loomingust (A. Pärt, V. Tormis, R.…
-
Mida nii laia ja kõikehõlmava mõiste all siis silmas on peetud? Vastuse leiame „Plektrumi” bukletist: „Milline on Elu planeedil Maa asuvas väikeses Eestis ning kuidas seda näevad maailma erinevate valdkondade tipptegijad muusikutest kunstnike, teadlaste ja visionäärideni”. Nojah, läbiva teemana on selline käsitlusviis piisavalt abstraktne ja laiapõhjaline, et sinna mahutada kõikmõeldavaid nüüdiskunsti- ja/ või muusikanähtusi.
Festivali audiovisuaalne avakontsert „Kujundid ja helid. Bareljeef” oli mõneti konkreetsema programmiga, kuna…
-
Kui sageli murtakse ooperite puhul pead, millised vähem olulised numbrid saaks välja jätta, siis selles lakoonilises ooperis kiputakse tavaliselt midagi juurde lisama. Selleks kasutatakse mitut võimalust, kõige sagedamini mängitakse proloogi või lisatakse järelmänguna sobiv muusikalõik mõnelt XVII sajandi heliloojalt. Kõnesolev ettekanne piirdus täisversiooniga ilma lisandusteta (kavalehel oli küll kaks lisakitarritantsu, kuid need ei tulnud esitusele). Seejuures ei jäetud ka midagi välja: kõik „kohustuslikud” tantsunumbrid esitas orkester…
-
Kelleks Tiit Kuusik kui kunstnik kujunes, ei vaja temaga ühes ajas olnutele selgitust. Tänane noor muusikahuviline saab mulje vaid salvestustest.
Ühe ajastu suurele tugisambale Estonia ajaloos pühendatud õhtu ainuvõimalik vorm ongi vist galakontsert. Antud juhul oli kasutatud kahte liini: üürike võimalus kuulda seda kordumatut bel canto meistrit Leoncavallo „Pajatsite” proloogis ning seejärel tänase Estonia põhitegijate esituses aariaid ja stseene nendest ooperitest, kus Kuusik oli osalenud, taustaks fotomaterjal …
-
Pole oluline ei sektor ega kultuuriorganisatsiooni juriidiline vorm – nii MTÜde kui suurte avalik-õiguslike asutuste võimalused ja mured on sarnased. Tõsi, ligi paarisaja töötajaga Eesti Kontserdis kulub personalitööle aega valgusaastates rohkem kui mõnes väiketeatris või galeriis. Eks siin on loomulikult ka valdkondlikke erinevusi, aga laias laastus on motivatsiooniks (eelkõige muidugi meie kultuuriasutuste palgaridade nappusest tulenevalt) töö kulutuuriasutuses. Siin tuleb aga vahet teha asutusesiseselt kahel grupil: loomingulisel…
-
Milles näete IV maailma muusikafoorumi tähtsust ja tähendust Eesti kultuurielule?
Eesti Muusikanõukogu president Peep Lassma nn: Vaieldamatult on maailma muusikafoorumi korraldamine Tallinnas tunnustus Eesti aktiivsele ja mitmekesisele muusikaelule ning annab meile võimaluse seda üle maailma kokku sõitvatele delegaatidele lähemalt tutvustada. Ülemaailmset muusikafoorumi korraldatakse üle kahe aasta ja eelmised kolm on toimunud eri kontinentide suurlinnades: Los Angeleses, Pekingis ja Tunises. Eestis toimuv muusikafoorum on seega esimene, mis leiab…
-
Muusika ja sotsiaalsed muutused on tihedalt seotud, sest muusika mõjutab otseselt inimese olemust. Seega – kui muutuvad inimesed, muutub ka ühiskond. Muusika on alati ühel või teisel viisil mänginud rolli ühiskonna sotsiaalsete struktuuride tekkimisel või taastamisel. Seetõttu on väga oluline mõista muusika mõjuvõimu fundamentaalsel tasandil. Muusika võib tekitada inimestes romantilisi tundeid, äratada jõulisi ja ürgseid instinkte, saata meid kiusatusse ja innustada tegudele. Muusika aitab igapäevaelus tunnetada…
