-
Algselt pidi kontserdi teises pooles soleerima juubilar (Eespere „Cantus III”, Beethoveni Viiulikontsert), kelle haigestumine tõi kavva viimasel hetkel suuri muudatusi. Beethoveni Viiulikontserdi op. 61 esitas Anna-Liisa Bezrodny, keda omakorda asendas Bachi Kontserdis D-duur kolmele viiulile BWV1064 (esiettekanne Eestis) Andrus Haava ja Ruth Haava kõrval Ivi Ots. René Eespere teose „Cantus III” esiettekande teostas aga Bruno Vidal Moreno Hispaaniast. Kogu kavast jäi enim meelde kontserdi lõpetanud Beethoven.…
-
Festivali statuudis on kirjas, et ollakse avatud kõikvõimalikele kontseptsioonilistele ja tehnoloogistele uuendustele, säilitades sideme vana ja uue vahel. Aastate jooksul on see põhimõte avaldunud väga mitmel moel. Esinejate hulgas on alati olnud vägagi tasemel särasilmseid ja energiast pulbitsevaid noori bände (Punt, Mehepojad, Sõõriku, Dialekt) ja südantsoojendavaid mõnusa sõpruskonnana tegutsevaid harrastusansambleid (Piccolo, Marjulise), kes kõik on võtnud festivalil osalemist äärmiselt tõsiselt. Peamiselt teise poolde jäi aga esinejate…
-
Teine põhjus võis seisneda selles, et lugude helikeel, iseenesest küll ilus ja selge põhjamaineeuroopalik, oli (mõne erandiga) küllalt „hedonistlik” ja vastuoluvaba, paiguti lausa lounge’ilik (tiheda struktuuriga mažoorsed kooskõlad ja nendel põhinevad liikumised) – siit mõni samm edasi oleksid juba Sõnajalad. Kristluses on ju keskseks elemendiks küll rõõmusõnum ja lunastus, kuid vähemalt teoloogilisest perspektiivist on ühtlasi tegemist kannatusereligiooniga, leidub sisepingeid lõpliku ja lõpmatu vahel jne. Sel kontserdil ei…
-
„Maria Stuarda” on ajalooline ooper. Kuidas seda lavastada?
Donizetti ooper tugineb Inglismaa kuninganna Elizabeth I ja Šoti kuninganna Mary Stuarti kohtumisele, mida pole tegelikult olnud. Seega pole ajalooline korrektsus siin tähtis. Laval on muidugi ajaloolised kostüümid, kuid asi on muus. Ooperi aluseks on Schilleri näidend. Schilleril oli idee näidata ajastu poliitikat, Donizettit jällegi poliitika absoluutselt ei huvitanud. Ma arvan, et kogu selle loo saab taandada kolmele isikule:…
-
Sirp: Mida Joachim Herzi raamatukogu endast kujutab, kellele võiks see huvi pakkuda?
Kristel Pappel: Esimene oluline valdkond on kahtlemata muusika ja muusikateater, siin on skaala väga lai, alustades klassikalisest saksa muusikateooriast ja -ajaloost (Riemann, Schering, Adler jt) ning lõpetades uusimate muusikateatri uuringuga (peamiselt Berliini ja Müncheni koolkonnalt). Sinna vahepeale mahub väga väärtuslik Wagnerikirjandus – raamatud, mis Eestis valdavalt puuduvad, aga mis on tänapäeva Wagneritõlgenduste aluseks –, samuti Mozarti-,…
-
Eesti muusika kõlab Peterburis, Minskis ja Kiievis
Eesti Kontserdi korraldatud Balti festival Peterburi Jaani kirikus on toonud meile tagasi eemalejäänud kuulajaid. Veljo Tormise sündmuslikul 7. IV autoriõhtul ETV tütarlastekoorilt Aarne Saluveere juhatusel viibis helilooja kohal, enne olid tal kohtumised Peterburi konservatooriumis. Kavas „Lauliku lapsepõli”, „On hilissuvi”, „Kanarbik”, „Talvehommik, „Tuisk”, „Sampo tagumine”, „Raua needmine”, „Laulusild”, „Ringmängulaul”; vahele kõlas veel Urmas Sisaski „Veni creator spiritus”. 14. IV laulis…
-
Sest kust me leiaksime veel teise Uibotaolise ideede genereerija ja tegutsemisahne (oreli)põhise inimese, kes peaks nädalast puhkust pagenduses Mubaraki naabrimehena Sharm el-Sheikhis jubedaks ajaraisuks („tohutu igav oli, üksnes lage liiv ja leige vesi”)? Mõlema festivali iga-aastase sisu koordineerib ja paneb ta aegsasti ise kokku, tal on laialdased sidemed üle Euroopa piiridegi ning mitte ainult orelimängude ja -ehituse vallas. Seda kõike tudengite õpetamise, ka eesti muusikaga pikitud…
-
Tallinna Kammerorkester võttis kõnesoleva kontserdiga, ma nimetaksin seda nii, „nyydi-riski”, tulles lavale valikuga värsketest (kõlaliselt) heliteostest, lahjendamata seda kindla peale publikuedu toova klassikaga. Kava algas Igor Stravinski Kontserdiga Es-duur „Dumbarton Oaks”, mille orkestrikoosseis on lisaks traditsioonilistele keelpillidele flööt, klarnet, fagott, kaks metsasarve ja ilmtingimata kaks kontrabassi. Teos on Stravinski sellele perioodile (1938) tüüpiliselt üks kuulajatele nauditav rütmimöll. Seda ei saa aga öelda esitajate kohta, sest nõuab…
-
Kontserdi eel toimus kõrval asuvas kammersaalis tavapärane sissejuhatav programmitutvustus, mida oli tulnud kuulama sadakond muusikahuvilist. Kohal oli ka Berliini raadio reporter ning minul kui Tubina ühingu esimehel oli võimalus anda koos Neeme Järviga Tubinat tutvustav intervjuu.
Neeme Järvi viis kogu kava läbi temale omase suure sugestiivsuse ja noorusliku energiaga, mis ei tekitanud mingit kahtlust tema kui parima Tubina-interpreedil hästi läbi tunnetatud kontseptsioonis. Järvi on kahtlemata üks maailma tippklassi dirigente,…
-
Kahju, et neid üpris harva esitatakse – soovitaksin nendega küll meie kontserdiorganisatsiooni pühaderepertuaari edaspidigi täiendada. Liiati on mõlemad teosed nõudlikud ja eriti Wagneri „Apostlite püha õhtusöömaaja” meeskooriosa vajaks veel küpsemist. Wagner kirjutas teose Dresdenis Saksimaa meeskooride laulupeoks, olles ise kohaliku Liedertafeli juht, ja balansseeris asjaarmastajate-koorilauljate võimete piiril – aga nii, et laulurõõm ja sisuline sõnum ei kaoks. RAM, meie professionaalne akadeemiline meeskoor on viimaste aastate jooksul…
