-
Igast kontserdikavast sünnib „Punktil” remiksijate esituses midagi uut, teiste muusika tehakse enda omaks näilise kergusega. Omastati ka üksikud lõigud Veljo Tormise loomingust. Nagu lausus Tormis ise (kes väga naudib ja hindab, et tema muusikat ikka ja jälle eri vormides töödelda võetakse): „Nad ei lasknud end remiksis minu muusikast eriti segada.” Tormise kooriloomingu nappide juppide kasutamine viitas sellele, et ega ei jõutud alusmaterjali kuigivõrd süvenedagi (mis oli…
-
Võib-olla liigagi ilus. Tellija arvestas, et Eesti publik tahab nimetatud kirikupühade ajal kuulata süütuid lastehääli, lastepärase kujundimaailmaga tekste ja lapselegi seeditavat muusikat.
Ja tal oli õigus, sest kirik oli rahvast täis. Ent ometi, mis on nende kirikupühade sõnum? Hingedepäev on aeg meie palveteks puhastustules põlevate hingede eest. Vaikne nädal (kontserdid ei toimunud sugugi ülestõusmispühadel, vaid suurel reedel ja vaiksel laupäeval) aga aeg mälestamaks Jeesuse teenimatuid kannatusi ja…
-
Kuigi konkursil sai kuulata väga omanäolisi kollektiive nagu Sloveenia naiskoor Grudnove Šmikle (I koht kaasaegse muusika ja II koht naiskooride kategoorias) või Norra naiskoor Volve Vokal, kes Ene Üleoja sõnul pakkus kuulajatele lausa audiovisuaalse elamuse, siis puudus seekord üks väga tugev ja ere võitjakoor, kellest räägitaks veel aastaid: „Olid tugevad tegijad kõik, kes jõudsid grand prix’ vooru, aga seda ühte päris „nööpnõela” ei olnud, mis aga…
-
Ilmselt kuulis Beethoven erinevaid helistikke teravdatult: tema teostes esinev meeleolude ring on tihedalt seotud helistike valikuga. Kõige lüürilisemat poolt tema loomingus esindavad teosed F-duuris („Kevadsonaat”, sümfoonia „Pastorale”, Romanss viiulile op. 50 jt). Dramaatilisemat poolt esindavad tal helistikest c-moll ja Es-duur (sümfooniad nr 3 ja 5, klaverisonaat op. 13 „Pathetique” jne). Helistik G-duur sobis heliloojale ilmselt „pehmemate väärtuste” väljendamiseks. Selles tonaalsuses leiame vaid ühe tema suurema teose,…
-
Järgnes Bachi Klaverikontsert d-moll BWV 1052, solistiks türgi pianist Fazil Say. Say oli õhtu üks oodatumaid esinejaid, välja kuulutatud kui „geeniuspianist” ja „üks XXI sajandi suurimaid artiste”. Need on omajagu ohtlikud väljendid, mis kruvivad ootused väga kõrgeks. Võib-olla ei ole õiglane muusikut hinnata ühe õhtu esituse järgi, kuid olles kuulnud elavas ettekandes Brendelit, Anderszewskit, Volodosi, Hamelini, Andsnesi, Bahramit ning mõistagi plaatidelt, klassikakanalitelt ja DVDdelt veel suurt…
-
Tähelepanu äratas Louis Andriesseni teos „Erose aed”. Venna mälestuseks loodud viiulipala oli täis habrast kurbust. Valdasid viiuli õhkõrnad flažoletid, mõtlikud monoloogid ja klaveri ebakvadraatses rütmis pehmed akordid, mis kõlasid kui südamest tulevad ohked. Viiulimuusikale vahelduseks esitas Diana Liiv kaks erinevas karakteris klaveripala: Igor Stravinski „Vene tantsu” balletist „Petruška” ja Arvo Pärdi „Aliinale”. Eriti tuleb hinnata pianisti panust ansamblipartnerina, kuna tegemist oli väga keerukate partiidega.
Nüüd põgusaid meenutusi…
-
Ka teine mõte seostub televisiooniga. Kui koorilaul on ka tegelikult üks eestlase identiteedi alustalasid, siis oleks ju loomulik, et järgmisena võtab riigitelevisioon töökavasse sarja „Eesti koorimuusika 100 pärli”. Jah, see on märkimisväärselt töömahukam kui luulepärlite kogumine, aga kas väärtustame siis ikkagi eesti koorikultuuri või kasutame seda ainult müütilise kaitsekilbina? Koorifestivali avakontsert algas traditsiooniliselt kõnedega. Õnneks on festivali toimkond väga kogenud ning see osa kontserdist oli lühike…
-
Kõige olulisemaks sündmuseks noorte trompetisolistide-pilliõppijate jaoks ning trompetipäevade sisuline kõrgpunkt oli viies vanusegrupis toimunud konkurss „Trompetitalendid Tallinn 2011”, millest Eesti noorte kõrval võtsid osa ka Läti, Leedu ja Hispaania mängijad.
Trompetipäevade programmis oli veel meistrikursus, mida juhendas Simo Rantanen (Soome) ning rahvusvaheline konverentstäienduskoolitus trompetiõpetajatele. Suurepärase kontserdi andis 10. aprillil hispaania trompetisolist Adán Delgado Illada koos Jaan Otsaga (klaveril). Trio, kus mängis kaasa veel Ivi Ots viiulil, esitas…
-
Kuid nii on see vaid esmapilgul, sest Kitzbergi „Libahundil” on kõik melodraamaks vajalikud eeldused: on Tiina-MarguseMari armukolmnurk ja on keelatud armastus, mida „pahad” ei mõista. Lõppeks on ju ka Tiina mõneti müstiline tegelaskuju, kelle saab lavale tuua „Ooperifantoomi” hämarusest tulnud peategelase võtmes. Kitzbergil on Tiina küll ohver, kuid lavastaja Neeme Kuningas on talle etenduses siiski appi kutsunud üsnagi atraktiivse hundikarja. Justnagu tabamatud tasujad.
Muusikali tervikmuljest rääkides alustagem…
-
Toodud lõik sobiks hästi illustreerima mõnd tänapäeva muusikapsühholoogia õpiku võimekust käsitlevat peatükki. Tavapärase arusaama kohaselt jagunevad inimesed kaheks: ühed, kes viisi peavad, ja teised, kes viisi ei pea. Paljude uurijate meelest tuleks see väide aga pisut ümber sõnastada: ühed inimesed arvavad, et nad viisi peavad, ja teised arvavad enda kohta vastupidi. Need, kes loevad end musikaalseteks, tavaliselt seda ka on, ent teistega, kes on veendunud oma…
