-
Ent sellest märksa olulisem oli tol õhtul huvitavate ansamblikoosluste valik, esinejate seas ka kaks itaalia solisti. Eks selle valiku tingis muidugi Kozlova muusika, kuna põnevad teosed nõuavad ka võimekaid interpreete. Enne kui rääkida hiljutisest kontserdist, tuleb märkida, et Tatjana Kozlova paistab olevat üks neid väheseid Eesti heliloojaid, kes on oma kammermuusikas äärmiselt põhjalikult süvenenud sonoristliku tämbrimaagia ettearvamatusse kõlamaailma. Tämbraalsete vastasseisude väljakristalliseerumine tundub talle olevat olulisemgi kui…
-
Pole ime, et „Membra Jesu Nostri” loomise ajal individuaalset tunnetamist hinnanud pietistlikus Lübeckis tegutsenud Buxtehude on valinud selle keskaegse teksti oma kantaaditsükli aluseks. Iga kantaat koosneb kolmest stroofilise ülesehitusega aariast hümnitsükli tekstile, igas raamib aariaid ilmselt Buxtehude enda lisatud pühakirja tekst. Piiblitekstile vastavad teoses polüfoonilise läbikomponeeritud struktuuriga ja enamasti tervele esituskoosseisule mõeldud lühikontserdid. Piiblitsitaatide ja lüüriliste aariate vahekord on Buxtehudel aga pea peale pööratud. Esimesed ei…
-
Kontserdi kava oli mitmekesine. Linnaorkester alustas kontserti Schuberti Avamänguga D-duur (Itaalia stiilis) D590 ja lõpetas Beethoveni IV sümfoonia B-duur op. 60. Nende vahele olid paigutatud Mozarti Klaverikontsert B-duur KV 450, solist Liidia Ilves; Camille SaintSaënsi Valss-kapriisi („Pulmatort”) As-duur op. 67 klaverile ja keelpillidele, solist Cäcilia Maria Weber ning Piazzolla „Ingli surm” klaverile ja keelpillidele, solist Nena Kozjek. Kuigi Pärnu kontserdimaja suure saali haruldane akustika on kõigile…
-
Sakkose sõnul on festivali juures tähtsaim see, et õpilased saavad tunnustust. Muusikakeskkooli õpetajate korraldatud konkurssfestivalil saavad kõik osalejad (olenemata nende edukusest) kohe pärast esinemist meeneid (noodikott, noodimapp jms). Kõik ilusa festivalilogoga. Aastatega on osalemise ja ka kuulamise huvi tõusnud. Seekord ei mahtunud publik avakontserdil enam muusikaakadeemia saali ära. Vastuvõtt oli sama äge: hüüti, huilati ja kutsuti parimaid esinejaid mitu korda tagasi. See näitab, et niisugust festivali…
-
Nagu nad barokkteatris ju ka olid. Jahmatavad pildivahetused, kõikvõimalikud tehnilised imed, „jumalad masinast” jne moodustasid olulise osa etendusest, fantaasiarikka inseneriarhitekti uutel lavanippidel oli riigisaladuse staatus. Teatri masinavärgis ja selle toodetud imedes ühinesid baroki mehaanika ja dünaamika, nagu näitab ka Henry Purcelli semiooperi „Haldjakuninganna” (1692) Pepeljajevi lavastus (NB ! Vanemuine teeb endale karuteene, reklaamides seda ooperina!). Lavastaja on maininud, et „masinad ja absurdne mehaanika” aitasid tal leida…
-
Vaeslapse-Tuhkatriinu lugu köidab lugejaid kuulajaid ikka. 24. veebruaril proovis ERSO ees esimest korda kuldkingakest jalga Kristiina Poska, doktorant Saksamaalt. Kultuurikeskuse suurremondijärgse esitluse kava oli nii-öelda kindla peale minek: enesestmõistetav Elleri „Kodumaine viis”, armsalt kodune Tormise süit filmist „Kevade”, sisukas ja üdini eestlaslik Tubina Sümfoniett ja Haapsalus „kohustuslik” Tšaikovski, seekord Serenaad keelpillidele C-duur op. 48. Kristiina Poska kehtestas ennast dirigendina juba enne ametlikku kava – Eesti Vabariigi…
-
Hermanni partii on helilooja kirja pannud suure ulatusega, jõulisena ja väga dramaatilise käsitlusega. Tšaikovski on öelnud: „Ilmselt ei olnud Hermann mulle ainult ettekääne, et kirjutada nii- või teistsugust muusikat, vaid kogu aeg tõeline, elav ning seejuures mulle väga sümpaatne inimene”. Suur väljakutse on kehastada Puškini-aegse Venemaa armunud kaardimängurit, kelle tunded on heitlikud ja segunevad hingestatud kirgliku põlemise ja depressiivsusega. Hermanni iseloomustavad juba ooperi alguses tema enda…
-
Nende teoste ettekanne asetab suure vastutuse kõigile esitajatele, alates orkestrist, solistidest ja lõpetades dirigendiga, ja rõõm on tõdeda, et selle vastutuse võtsid enda peale läbinisti „omad poisid”. ER SO-l komme avaldada kavalehel arhiiviandmeid kavasolevate teoste varasematest ettekannetest pakub suurt huvi. Brahmsi kohta on välja toodud 12 eelnevat esitust, neist varajasim aastast 1970 (Moissei Alperten ja Ivo Juul, dirigent Neeme Järvi). Võib ju arvata, et arhiiviandmed ei…
-
Kava oli huvitav. Felix Mendelssohn-Bartholdy trio nr 1 op. 49 (1839) ja Robert Schumanni trio nr 1 op. 69 (1847) on loodud vaid kaheksa-aastase vahega. Lahkamata teoseid täpsemalt, toon siinkohal välja ansambli seisukohast ühised jooned: mõlemad on küllaltki klaverikesksed ja virtuoossed, kasutatud on kõiki suure pilli väljendusvõimalusi; mõlemad esitavad keelpillidele suure väljakutse mängida sellise läbimineva tooniga ja strihhivalikuga, et esitatav sõnum tõuseks vajalikul määral esile. Sel…
-
Kontserdi I pooles mängis Rannap enda verivärsket kümneosalist kontsertetüüdide tsüklit „Sõrmepalavik” (2011). Iga etüüd oli varustatud ka programmilise pealkirjaga (võte, mida omal ajal kasutas nt Liszt). Tsükkel tervikuna eksponeeris päris efektselt Rannapi mängutehnikat läbi virtuoosselt arpedžeeritud figuratsioonide. Kuulda sai ka humoorikalt kujutatud külasimmanit (üheksas etüüd „Külapolka”).
Kolm etüüdi eristusid ülejäänutest selgelt nii oma kujundimaailma, fantaasialennu kui rütmilise ereduse mõttes. Nii kasutas Rannap kolmandas etüüdis „Iidsel lahinguväljal” oma…
