Toeta

Muusika

  • Arvo Pärdi muusika kultuurilised lätted

    EMTA doktorikooli korraldusel toimus Tallinnas rahvusvaheline doktorantidele mõeldud seminar „Arvo Pärdi muusika kultuurilised lätted”. Seminari teema valik nähtavasti ei vaja lugejale põhjendamist, sest Pärdi näol on tegemist meie kõige rahvusvahelisema haardega heliloojaga. Pärdi muusika kõlab üle kogu maailma, ta on oma vokaalteoseid kirjutanud eesti, inglise, saksa, itaalia, ladina, kirikuslaavi jt keeltes tekstidele, idanaabritest muusikateadlased käsitlevad tema loomingut vene XX sajandi muusikaloo osana jne. Seminari viis läbi kolm…
    Jaan Ross
    2 minutit
  • Ran Arthur Braun: „… kunst toob meid kokku”

    Ran Arthur Braun: „… kunst toob meid kokku”

    Hanno Kompus ning möödunud sajandi teisel poolel lavastasid ooperi veel Paul Mägi (1962), Udo Väljaots (1977) ja Arne Mikk (1993).        Seekord on lavastajaks Ran Arthur Braun (Iisrael). Lõpetanud Jeruusalemma muusika- ja tantsuakadeemia klaveri- ja klassikalise laulu erialal (2000) ja Haagi kuningliku…
    Neeme Kuningas
    7 minutit

  • Telemanni kogumik „Essercizii Musici” – juveel saksa barokksonaatide seas

    Telemann, anagrammilise pseudonüümiga Melante, on teatavasti kõigi aegade produktiivseim helilooja ning paljud muusikaloolased on seda pealiskaudsusehõngulist tõika talle pahakski pannud. Kuid asjata – helilooja oli oma ala meister, orienteerudes saksa kontrapunktis, ning mitte ainult prantsuse ja itaalia gusto’ga, vaid ka inglise ja poola stiilis. Nii kiriku, õukonna kui ka tudengiorganisatsioonide tarbeks komponeerinud autori helindeid iseloomustab suur mitmekesisus ja sarm. Oma ajastu tõeline kosmopoliit võttis mängleva kergusega omaks…
    Marju Riisikamp
    1 minut

  • Eliit

    Franz Schuberti Variatsioonidel As-duur op. 35 D 813 on kahekordne numeratsioon, kuna oopuste järjekorras on selgunud teatav ebajärjekindlus. Uue Schuberti kataloogi koostajaks sai austria muusikateadlane Otto Erich Deutsch – sellest siis ka D ja uus number. Teatavasti Schuberti eluajal hinnati ja kanti ette vaid tema laululoomingut, klaveri- ja muud instrumentaalmuusikat hakati esitamiskõlvuliseks pidama märksa hiljem! Tema kaheksa variatsiooni originaalteemale valmisid 1824. aastal kohe pärast laulutsüklit „Ilus möldrineiu”.…
    Leelo Kõlar
    1 minut

  • Hubane ja hingav Mozart

    Joametsa Mozarti-käsitlus erineski võibolla pisut sellest, kuidas Mozartit tavapärasemalt esitatakse, ent oli väga veenev ja küps. Esimene, soolopool oli välja peetud veidi nukras, nostalgilises toonis, justkui looritatud kõlaga. Kui mulle seostub Mozarti muusika esmajoones elurõõmu, energilisuse, säraga,  siis Joametsa ettekujutus oli hoopis pehmem, diskreetsem, isegi romantilisem. Algul tundus mulle pedaalikasutus liiga rohke, ent peagi võtsin omaks selle veidi pastelsema kõlapildi, mis oli kahtlemata läbi mõeldud ja…
    Kadri-Ann Sumera
    2 minutit

  • Äratundmis- ja äraarvamisrõõmu

    Õnneks on Leelo Kõlaril jätkuvalt energiat ja soovi jagada nii oma kunsti kui kogemusi. Nii said EILi korraldusel septembris-oktoobris teoks tema kontserdid „Tantsides läbi maailma maade” Karksi-Nuias, Märjamaal, Räpinas, Aseris ja Türil, kus pianist esitas kireva kava tantsuvormidest läbi sajandite, tutvustades vestluses nii palu kui nende loojaid. Tantsud olid loogiliselt reastatud ajastute ja vormide kaupa, alustades Johann Sebastian Bachi „Gavotiga”  Prantsuse süidist G-duur ja lõpetades Scott…
    Silja Aavik, Türi muusikakooli direktor
    1 minut

  • PEALELEND: Iren Lill, EILi kontsertide produtsent

    Ühtekokku korraldab EIL Estonia kontserdisaalis sel hooajal üheksa kontserti, neist klaveri-soolokavad on lisaks septembris antud avakontserdile pianist Ralf Taalilt veel detsembris Tanel Joametsa, jaanuaris Age Juurika ja mais Marko Martini kontsert. Juba novembris on võimalus kuulata Johannes  Brahmsi kaht suurepärast kammerteost: Klaverikvartetti op. 26 ja Klaverikvintetti op. 34 koosseisult Mikk Murdvee (viiul), Mari-Katrina Suss (viiul), Anne Ilves (vioola), HenryDavid Varema (tšello) ja Peep Lassmann (klaver). Veebruaris…
    Sirp
    1 minut

  • Sisekõrva implantaat ja muusika

    Niisiis on sisekõrva implantaadiga varustamise abil põhimõtteliselt võimalik anda kuulmine ühele osale vaegkuuljatest osaliselt tagasi. Paraku ei toimi ükski protees kunagi sama hea kvaliteediga nagu loomulik elund. Implantaadi peamine puudus terve sisekõrvaga võrreldes on esimese väiksem lahutusvõime sageduse vallas. Siit tulenevalt on implantaadi abil kuuldavaks tehtud heli tajutav kvaliteet terve kuulmisega võrreldes palju viletsam, seda eriti heli kõrgust ja tämbrit puudutavates aspektides. Teatud mööndustega võib implantaadiga varustatud…
    Jaan Ross
    2 minutit

  • Tundlikud hetked helides

    Mati Palm ja Tarmo Eespere alustasid kontserti tuntud romansiga „Kesk voogavat balli”. Sooja ja pehme tämbriga bassihääl viis kuulajad otsekohe Tšaikovski emotsionaalsesse tundemaailma. Laulja suurepärane vene keele valdamine tõi kuulajateni iga sõna ja mõttevarjundi. Minoorse koloriidiga „Jälle nii  üksinda ma” kõlas taas kauni ja ühtlase legato’ga. Laulja ja pianisti aastatepikkune suurepärane koostöö on tunnetatav igas laulus. Erilise tundehetke lõi publikule romanss „Vaid see, kes tundnud on”.…
    Vaike Kiik-Salupere
    2 minutit

  • Vastasid – ja hästi vastasid

    ERSO kontsert „Fagotivirtuoos Martin Kuuskmann ja Neeme Järvi” oli siis teine ERSO -le oma uue peadirigendi juhatusel. Sissejuhatava teosena kanti ette Rimski-Korsakovi viieosaline süit ooperist-balletist „Mlada”. See süit on kindlasti uudis meie kontserdilaval, kus seni on Rimski-Korsakovilt kõlanud kas „Šeherezade” või „Hispaania kapritšo”. Teos on pretensioonitu, kuid heakõlaline nagu kogu autori looming ning viimane osa „Vürstide rongkäik” tuletas millegipärast nii temaatiliselt kui ka orkestratsioonilt väga meelde Eugen…
    Toomas Velmet
    4 minutit
Sirp