Lugematute festivalide ja muusikapäevade seas on orelifestival omamoodi ankrukivi, mis kätkeb kindlaid kvaliteete. Kümne päeva jooksul anti üle Eesti 29 heal tasemel kontsert: 11 toimus Nigulistes, 9 Tallinna Jaani kirikus ning üks nii Tallinna toomkirikus kui ka Rootsi Mihklis; neli kontserti jõudis Pärnu Eliisabeti kirikusse ning korra sai orelifestivali esinejaid kuulata Kodavere, Iisaku ja Tartu Jaani kirikus. Tallinna Jaani kirikus viidi läbi ka kolm meistriklassi, mida…
Regulaarset aastaringset kontserdielu ja püsipublikut on saarel napilt, kuid suvel Hiiumaal rahvahulk mitmekordistub ning suvekontserdid on orienteeritudki põhiliselt suvitajatele. Mõni üritus meelitab publiku just ekstra selleks sündmuseks saarele. Näiteks „Sõru džäss” on selline magnet, kus nii esinejad kui enamik kuulajaid saabub mandrilt ja mõnele sõpruskonnale on kujunenud lausa eluviisi osaks käia enne jaanipäeva nädalalõpul Sõru festivali raames Hiiumaad vaatamas. Festivali korraldaja Guido Kangur on võtnud eesmärgiks…
Vanade roomlaste ütlemist, et ühtsuses peitub jõud, on lihtne seletada, kuid väga keerukas teostada. Eestlastele on aegade algusest sisendatud, et kahekesi jõuab rohkem kui üksinda, olgu siis igasugu ühistute loomisel või hoopis kolhoosikorra sundloomisel. Siiski oleme üsna tõrksad ja pusime pigem omaette niikaua kui võimalik. Kultuuri finantseerimist on märgatavalt kärbitud, aga elama peab, ja siingi üritatakse välja keerutada nii, kuis keegi oskab. On aga neidki, kellele…
Seetõttu võib mõista Wagneri sünnilinna Leipzigi publiku pettumust, kui selgus, et sealses ooperiteatris „Sõrmuseni” ei jõuta. Ehkki on olemas Gewandhausi orkester (kes mängib ka ooperis), suur ooperimaja ja potentsiaalne lavastaja, teatri peanäitejuht Peter Konwitschny, keda seovad Leipzigiga tihedad sidemed (isa Franz oli Gewandhausi peadirigent). Rääkimata sellest, et Konwitschny on tänapäeval üks mõjukamaid Wagneri-lavastajaid, kes on Euroopa eri punktides lavale toonud peaaegu kõik Wagneri ooperid, „Sõrmusest” küll…
Korngold, Viini muusikakriitiku poeg, oli XX sajandi algukolmandikul üle-euroopaline fenomen. 11aastase imelapse balletti etendati paljudes riikides, teda tunnustasid geeniusena nii Mahler kui ka ta õpetaja Richard Strauss. Kui 23aastasel heliloojal valmis „Die tote Stadt”, pidasid esiettekande õiguse üle lahingut juhtivad teatrid, seda esitati rohkem kui 70 laval. Varsti pärast Hitleri võimuletulekut jäi Korngold elama Hollywoodi, temast sai sümfoonilise filmimuusika alusepanija.
„Surnud linna” on kutsutud viimaseks suureks romantiliseks…
Alustan kodumaisest. Eino Tambergi „Cyrano de Bergerac” on saanud teenitult palju tähelepanu nii oma repertuaaris püsimise kui ka positiivse kriitika näol. Õnn, et ikka ja jälle on lauljaid, kes selle meeliköitva teose väärilised. Seekord kõlasid aga ka fragmendid unustuse hõlma vajunud ooperitest „Lend” (etendunud Estonias 1983/84 ) ning „Raudne kodu” (etendunud Estonias 1964/65 ja Tartu uus Vanemuise maja avati 1967. aastal selle ooperiga!).
Lavastaja Arne Mikk on…
Oh ei, kaugel sellest. Juba kahe koori (üks rõdul, teine altari ees) komplementaarne kasutamine eeldab kindlasti esituslikku professionaalsust. Ka ei ole teose segakoori partii (erinevalt märgatavalt lihtsamast lastekoorist) just kergete killast. Tõsi, Sisaski uue missa helikeel on tema varasemate teostega võrreldes mõnevõrra „rahvalikum” meloodilisuse tähenduses. Nii mõneski episoodis (ja eriti teose pateetilises lõpus!) tulid meelde sellised ühislaulmiseks mõeldud lood nagu „Ärkamise aeg” või „Ei ole üksi…
Festivali avakontserdil Haapsalu toomkirikus esines Tallinna muusikakeskkooli keelpilliorkester, kes oli just saabunud kontserdireisilt Bratislavast ja Ungarist. Orkestrit juhatab Toivo Peäske. Oli tunda, et noorte käed olid soojaks mängitud: peent ja täiskõlalist mängu kuulsime nii Viini klassikute teostes (Mozarti Divertisment D-duur KV 136, Haydni Viiulikontsert G-duur, solist Katariina Maria Kits) kui eesti muusika puhul (Ester Mägi „Vesper”, Urmas Sisaski „RX Cassiopeiae”, Rudolf Tobiase „Ööpala”). Mulle kujunes elamuslikemaks…
Alustan üldmuljest. Festivali iseloomustas kõrge rahvusvaheline tase, näppepillisolistide suur osakaal, palju publikut, mille hulka kasvatasid ka 16. kuni 18. juulini Tartus toimunud hansapäevad, suhteliselt pikad kontserdid (arvan, et ei eksi väga: keskmiselt poolteist tundi puhast muusikat kontserdi kohta) ja veel midagi olulist, mida püüan kirjutise lõpupoole väljendada. Kontserdipaigad olid hästi valitud.
Enamik kontserte anti Tartu Jaani kirikus, kaks üritust (sh Hainesi-Antonioni-Frankenheimeri 1974. aasta mängufilmi „Stepihunt” demonstratsioon) oli…
Rahvustunded ja rahvuslik temaatika kunstis olid väga tugevad siiski Ida-Euroopa väikerahvaste hulgas, kes jäid elama kommunistlikesotsialistlike režiimide võimu alla. Paradoksaalsel moel soosis ka sotsialistliku realismi kontseptsioon rahvusliku materjali kasutamist, kuigi ametivõimud ootasid muidugi valitsevale korrale lojaalseid teoseid. Kunstitundlik publik aga oskas…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
