-
Millest on festival „Improtest” alguse saanud ja mis teid kui korraldajaid omavahel ühendab?
Mart Soo: Festival „Improtest” on välja kasvanud samanimelisest kontserdisarjast, mis sai alguse 2005. aasta sügisel. Toona unistasime salamahti, et ideaalis võiks kontserdisari igal hooajal lõppeda ka väikese festivaliga. Nüüd ongi meie luul täitumas. Taaviga oleme koostööd teinud juba aastaid. Näib, et muusika, mille sees meil on koos olnud kõige põnevam, on vaba improvisatsioon ja…
-
Eesti noorimate heliloojate uudisteoste kõrval sai nautida fagotisolist Mari Kalmeti etteastet Nino Rota Kontserdis fagotile ja orkestrile ning Emmanuel Sejourne’i Kontserti marimbale ja keelpilliorkestrile, kus tehnilist tulevärki demonstreeris EM TAs löökpille õppiv Heigo Rosin. EMTA sümfooniaorkestrit juhatas Toomas Vavilov. Pärast kontserti antud intervjuus said sõna peatsed lõpetajad, noored heliloojad Evelin Seppar (s 1986), Maria Kõrvits (s 1987) ja Riho Esko Maimets (s 1988).
Kontserdil kõlanud teosed kannavad…
-
Ansamblile meeldib tegeleda akustiliste otsingutega. Nõnda on kontserte antud ka kunstigaleriides ja kiriku virtuaalses, kontserdi toimumise aegu vaid arhitekti eskiisides eksisteerinud osas. Ka Kanuti gildi saali kontserdi lähtepunktiks olid akustilised otsingud: kavas „ReVerb” käsitleti elektroonika ja akustiliste pillide seoseid. Kontserdil oli kaastegev Tammo Sumera live-elektroonikal. Püüd ühendada akustilisi pille elektroonilise vereringega sai alguse kandle järelkaja lummusest. Elektroonika lisamisega tekkis võimalus pikendada ka ansambli ülejäänud instrumentide kaja…
-
Kavas oli kahe eesti muusika suurkuju looming: Lepo Sumera Sümfoonia nr 2 ja Urmas Sisaski Missa nr 1, op. 23. Mõlemal meistril täitub tänavu sünnist ümmargune arv aastaid: varalahkunud Sumeral oleks neid just kontserdipäeval kogunenud 60 ja Sisaskil täitub septembris 50. Otsus, mida valida meeste loomingust nende tähtpäeva märkimiseks, oli tehtud leidlikult. Nimelt on Sumera Teine sümfoonia kirjutatud 1984. aastal ja Sisaski Esimene missa aastal 1990,…
-
Lähemalt toimunul peatumiseks tuleb alustada algusest ehk avavoorust. Kapriisid kapriisideks, aga põnevust tekitas Bachi sonaatide mängimine klavessiiniga. Kui palju said võistlejad harjutada klavessiiniga? On see ju hoopis teine maailm kui sonaat klaveriga. Millised on klavessiinide häälestused ja kuidas nendega kohaneda? Millises situatsioonis on üldse viiul Bachi Sonaadi kolmehäälses partituuris? Absoluutselt täpselt ja veenvalt lahendas need või nendega sarnased kitsaskohad konkursi noorim osavõtja Robert Traksmann (15) oma…
-
Kui Bizet’ ooperis „Carmen” näeme lahti rulluvat vaid tegevust, siis nüüd näeb sama muusika taustal selle tegevuse psühholoogilisi tagamaid, seda väga efektses vormis. Nende kavast leidsime ka Arvo Pärdi ja Pēteris Vasksi teostele loodud lühiballetid, nii et esimest korda kõlab festivalil Pärdi muusika. Novaja Opera trupiga saame siia Covent Gardeni juhtiva lavastaja Eliah Moshinsky „Sevilla habemeajaja” versiooni. Festivali korraldajad töötavad lisaks avastuste otsimisele ka koostöös oma…
-
Kuulanud, vaadanud Mozarti ooperi „Figaro pulm ehk Pöörane päev” uut lavastust teatris Vanemuine, tekkis soov üles otsida teatriteadlase Vilma Paalma usaldusväärne album „Sada aastat Estonia muusikalavastusi kavalehtedel” ning teha ekskurss selle geniaalse ooperi käekäiku siinmail. Kummalisel kombel on neljast korrast kahel toodud see meie esindusteatris lavale kui Tallinna konservatooriumi lõputöö (1975/76, debüteerisid Hans Miilberg, Helvi Raamat, Sirje ja Väino Puura ja 1988/89, debüteerisid Taimo Toomast, Uku Joller,…
-
Siirast vaimustust jätkus tänavusel „Jazzkaarel” nii mõnekski kontserdiks – sealjuures sai elamusi väga erinevatest stiilidest ja koosseisudelt. Mõtlen seda päris ausat joobumust, mida nägin festivali publiku hulgas oluliselt tihedamini, sest nemad paistavad oskavat igast kontserdist viimast võtta. Tõele au andes oli ka palju kontserte, mille lõppedes oli raske tunda end puudutatu või raputatuna – kuuldu ei avaldanud mingit mõju.
„Jazzkaare” avapeo esinejate valik oli seekord nii julge…
-
Allpool puudutan ka mullust kontserti, mis jäi kajastamata mitmete asjaolude kokkulangemise tõttu. Tookord kanti Mederi saalis ette sonaadid nr 4–6 (oopuste järgi vastavalt a-moll op. 23, F-duur op. 24 ja A-duur op. 30 nr 1). Tänavusel kontserdil tulid ettekandele sonaadid nr 7 ja 8 (c-moll op. 30 nr 2 ja G-duur op. 30 nr 2). On väga huvitav jälgida, kuidas mõjutab esitust saalide akustika. Duo esimesest…
-
Enne kui rääkida tollest muusikaõhtust, tahan iseloomustada Kuuskmanni kui silmapaistvat fagotisolisti. Pole vist uudis, et fagott on puupillide perekonna suurim, madalaim ja pealtnäha kohmakaim instrument. Eks see nii olegi, aga Kuuskmann on ere näide, et meistri käes võib fagott muutuda sama väledaks ja paindlikuks pilliks nagu flööt või viiul. Flööt ja viiul just seepärast, et kontserdil sai muu hulgas kuulda Bachi Partiitat a-moll BWV 1013, mis…
