-
Enne TKOd
Katseid siin Eestis kammerorkestrit asutada on tehtud palju kordi, jälgi leidub juba 1960. aastatest. Tollest ajast pärineb ER i fondis salvestusi, mille on sisse mänginud ER kammerorkester. 1970. aastatel esines sellenimeline orkester nii Neeme Järvi kui Eri Klasi käe all. Samal ja järgmisel aastakümnel tekkis mitmeid tudengikoosseise eri nimetuste all, juhatamas Paul Mägi, Toomas Kapten, Rein Mets, Mart Laas, Peeter Paemurru jt. 1970. aastate lõpust…
-
Heal tasemel keelpillimängu on Eestimaal kuulda olnud juba XIX sajandil, kuid seda baltisakslaste viljelduna. Eesti keelpillikvarteti ajalugu koosneb paljude suurepäraste muusikute katsetest seda traditsiooni kinnistada, kuid millegipärast on alati vahele tulnud salapärane „miski”, mis on takistanud ühel kollektiivil pikemat aega koos käia. Tallinna Keelpillikvartetil on see õnnestunud.
Kvarteti liikmed kõnelevad
Vestlusringis, kus osalesid Urmas Vulp, Olga Voronova, Toomas Nestor ja Levi-Danel Mägila, kõneldi eelkõige kvartetimängu motivatsioonist ja…
-
Oma nelikümmend aastat tagasi, kui Hendrik Krumm pääses end täiendama La Scalasse professor Barra juurde, kuid siin olid käimas Verdi „Aida” proovid, kus Krumm pidi laulma Radamesi dramaatilist rolli, olevat Barra manitsenud: „Kümme aastat oota selle rolliga!” Kui Vello Jürna biograafiat lugedes tähele panna rollide sünniaegu, siis ei saa märkamata jääda kaks tõsiasja. Pärast õpinguid Carlo Bergonzi juures Accademia Verdiana’s (1990/91) oli temast kujunenud maailma tipptasemel…
-
Tasapisi lõpetati orelikontsertide korraldamine Estonias täielikult. Küllap nähti siin suure eeskujuna ka Riia toomkirikut (riigistati 1962. aastal), kus käis koos orelipublik kogu Nõukogude Liidust ja väljastpooltki. Peatselt sai alguse ka tänaseks juba 23 korda ellu kutsutud Tallinna rahvusvaheline orelifestival, kus kuuleme peale orelikontsertide sageli suurvormide ettekandeid. Nigulistes on toimunud palju muudki põnevat: rohkete oreli- ja kammerkontsertide kõrval ka paavsti vastuvõtt ja moedemonstratsioone! Võib muidugi fantaseerida, mis…
-
„Kaunid kunstid ei ole ala, kus annaks elatist teenida. See on väga inimlik viis teha oma elu talutavamaks,” ütleb Kurt Vonnegut raamatus „Kodumaata mees”. Tegelikult, olgem ausad – pianistidel on olnud hea aasta. Ükskõik, kas on olnud esinemisvõimalus Estonia kontserdisaalis, Kadrioru lossis, Mederi saalis, Mustpeade Majas või raekojas; kas kontserdi on korraldanud Eesti Kontsert, ER SO, Tallinna Filharmoonia, Eesti Interpreetide Liit või Pille Lille Muusikafond –…
-
Nende endi tutvustusest loeme: „Meie repertuaari kuuluvad X–XV sajandi Euroopa muusika nii ilmalikud kui ka vaimulikud meloodiad: armastus-, sõja- ja veini-, gregooriuse laulud jpm. Toome kuulajateni sajanditevanuseid muusikahitte, püüdes edasi anda nende meloodiate tunneterohkeid mõtteid. See kaugete aegade tagune muusika on värviderohke ning läbi põimunud sügavamõttelistest muusikalistest kujunditest. Tähelepanelik kuulaja võib ära tunda mitmete muusikastiilide väikesi mõjutusi (jazz, hispaania rütmid, iiri rahvamuusika, araabia laad jne). Erinevate …
-
Festivali peaesineja on maailmakuulus jazzviiuldaja Jean-Luc Ponty, kelle koostööpartnerite loetelust saaks kokku linnutee: see ulatub sümfooniaorkestritest Frank Zappa, Mahavishnu Orchestra, Chick Corea ja Al Di Meolani. Ponty albumeid on müüdud rohkem kui 6 miljonit, mis on instrumentaalmuusika puhul tähelepanuväärne arv. Prantsuse virtuoos ja helilooja annab oma jazzrock-ansambliga kontserdi 16. XII Nokia kontserdimajas, mis annab oma tehniliste võimalustega silmad ette paljudele Euroopa kontserdisaalidele. Kindlasti pakub rõõmu esmakohtumine…
-
Siiski oli teda kuulata huvitav ja rikastavgi, sest kõik nüansid-detailid tulid eredalt esile. Kava oli koostatud värvikate sisuliste plokkidena: Hugo Wolfilt neli „Goethe lauluraamatu” Mignoni laulu, siis kuupaiste-, armastusening unenäoteemalist prantsuse muusikat Gabriel Faurélt, Mart Saare romansse, Veljo Tormise „Kümme haikut” ja Richard Straussi viis hilisromantilist laulu. Kava esimese poole ägedus tekitas huvi, kuidas meie eesti muusika üliaktiivse saksa pianisti käes kõlab. Kogu kava esitati tavatult…
-
Näib, nagu võiks Berezovski teha klaveri taga takistusteta kõike, mida vaid soovib. Millised soovid ta siis seekord kuulajate ette tõi? Kava äratas ootust: R. Schumanni „Davidsbündlerite tantsud” (mis pole eriti tantsud, vaid Florestani ja Eusebiuse muusikalised dialoogid) ja F. Liszti alati elevust tekitav Sonaat h-moll. Schumanni tantsude tarvis oli Berezovski leidnud läbipaistva ja kerge koloriidi, juhindudes enamasti autori antud karakteri- ja tempomärgistustest nagu zart, einfach, innig…
-
On äärmiselt tervitatav, et selle kõrgeima raskusastmega teose ettekande teostajateks olid läbinisti kodumaised interpreedid Mihkel Poll ja Anu Tali ja et seda esitust kuulas pilgeni täis kontserdisaal, kus publik kviteeris esitust tormilise aplausiga. Arvatavasti oleme kõik üht või teist viisi romantilised, lähtudes eelkõige oma soovunelmatest ja nende saavutamise teedest. Nagu romantilise muusika puhul ikka, on siin võimalik võrrelda vägagi kardinaalselt erinevaid väga autoriteetseid esitusi, alates autori…
