-
Samamoodi oli vokaal suures osas hääleldustele üles ehitatud ka noore jaapani helilooja Dai Fujikura teoses „Still Sweet”, kuni häälest kasvas vaikselt välja sõnamänguline tekst, millesse helilooja oli samuti suhtunud kui häälikute kogumisse. Nii Tarmo Johannese kui ka Iris Oja sooloesitused tähendasid tarretavaid elamusi. Tarmo Johannese soolo, Keiko Harada bassflöödipala „Bone++” sai puhtjuhuslikult rikkamaks väikese, olemuselt eht jaapanlikult viisaka performance’i võrra, mille tegevus hakkas hargnema puldilt põgenevatest…
-
See on kindlasti tõusnud teaduse, eriti astronoomia puhul. Kunst ja arhitektuur on vaata et muusika külge aheldumas, kõnelemata filmist ja teatrist, mis on seda olnud niigi. Kuid kui mõtleme selliste valdkondade peale nagu kaubandus, teenindus, toitlustamine, siis näeme, et muusikata siin enam ei pääse. Vaevalt et õnnestub leida einetamispaik või ostukeskus, kus sulle muusikat pähe, vabandust, kõrvadele ei määritaks. Kes on sündinud õnnetusesärgis, nõnda et tal…
-
Oma hoones oleme teinud parima, mida vanas majas teha sai. Tuli arvestada ruumide suuruse, ja kõrgusega. Üks asi on tänased nõuded, teine hoone mõõtmed, nii et mõni asi (nt ventilatsioon) jääb ehk silma riivama; uue hoone ehitamisel lahendatakse sellised probleemid projekteerimisel. Ruumid on nüüd sedavõrd helipidavad, kuivõrd see on võimalik. Oleme saanud kasutusse võtta IV korruse. Kauni sisekujunduse autor on Taisi Kadarik. Edaspidi ootame laienemise võimalust,…
-
Mõni festival on teda lausa ekspluateerinud: nii dirigeeris ta 2008. aasta Eesti muusika päevadel (EMP) „Sümfoonilisi hääli” nelja uusteosega (samasugune täispikk uudiskava ERSO ga ka 2007), Jüri Reinvere autoriõhtut ja tegeles Tõnis Kaumanni „Kaubamajaga”. 2006. aastal tegi ta EMPil Vocesega Helena Tulve autorikontserdi, varem olid juba olnud René Eespere, Tõnu Kõrvitsa ja Peeter Vähi õhtu. Selle aasta EMP kavas oli tema juhatada Erkki-Sven Tüüri autorikontsert muusikakeskkooli…
-
Klavessiinil esitamiseks oli Orgse Bachilt valinud kontserdi G-duur (loodud Vivaldi viiulikontserdi op. 7/2, RV 299 põhjal) ja „Prantsuse süidi” Es-duur. Teosed olid läbi viidud hea stiilitajuga, kuid mängijalt oleks oodanud pilli väljendusvõimaluste veelgi paremat kasutamist. Edasi viidi kuulajad kaasa galantse stiili ajastusse ning haamerklaveril hakkasid kõlama J. S. Bachi kahe vanema poja, isa lemmiku, andeka, kuid vaesuses surnud Wilhelm Friedemanni ning eduka, kuulsa ja kaasaegsete poolt…
-
Kuuldu põhjal võib öelda, et Randalul on välja kujunenud laulev klahvipuudutus ja mahe kõlapalett, millega ta Mozarti teostele läheneb. Tema toon on pigem lüüriline kui dramaatiline, suhtumine muusikasse pigem kammerlik kui sümfooniline ning särale ja ekstravertsusele on eelistatud intiimsemad karakterid. Ta ei arenda suuri dramaatilisi pingevälju ega rõhu ülearu suurele kontrastsusele muusikaliste kujundite ja temaatika suhestamisel. Sageli ilmestab ta agoogiliselt erinevaid detaile, mistõttu neist paljud kõlavad…
-
Mis puutub meie keelpillikvartetti – Hanna-Liis Nahkur, Mari-Katrina Suss, Anne Ilves ja Andreas Lend –, siis neile on see kutse juba teistkordne: möödunud suvel osalesid nad HMSi ligi kuuajalistel kursustel Bergenis (juhendajaiks Lydia Mordkovitch ja Johannes Goritzki) ning andsid selle raames kaks kontserti. Uus kutse tähendab tasuta osavõttu järgmisest suveakadeemiast ja lisaboonusena kontserttuuri Hollandi linnades. Niisiis – aplaus oli igati asja eest. Kontsert ise algas Schnittke…
-
Aga Noorus on alati olnud enam kui koor – see on ärgas lauljate seltskond, kes tahab anda oma panuse Eesti kultuuri ka muudmoodi kui pelgalt lauldes. Niisiis algatas koor Tallinna ja Harjumaa vokaalansamblite konkursi „Volüüm” (toimub seniajani!), käib igal aastal Musumäel kevadet tervitamas ning pani 2003. aastal käima kontserttuuri „Unustatud lavad”, mille käigus on viie aasta jooksul antud ligi 30 kontserti Eestimaa laululavadel, rahvamajades ja kultuurikeskustes.…
-
Sirp küsis Pille Lillelt, millega üle 30 ooperirolli teinud Vello Jürna talle eriliselt meelde on jäänud.
Pille Lill: Vellol oli väga suur jumalik kingitus, loodus oli andnud talle maailmatasemel häälematerjali. Temas oli tohutult töökust, ta oli avatud ja lahtine, rõõmsameelne, väga hea lavapartner. Ta sädeles laval ja rahvas armastas teda väga. Esimest korda laulsime Estonias koos Tubina ooperis „Barbara von Tisenhausen”. Vello debüteeris rahvusooperi laval veidi…
-
Peaaegu instrumentaalset loomust näitav kõlakool on ülimalt soodne nüüdismuusika puhul, kus on sageli tähtsal kohal kõlavärv ja harmoonia. Selle ehedaks tõestuseks oli kaks osa Galina Grigorjeva triptühhonist „Nature morte” Joseph Brodsky tekstidele („Liblikas” ja „Kes sa oled?”), milles peegeldub kurbus ja soojust tulvil eksistentsiaalne olemiskogemus. Nimetatud teose varasematest esitustest, hoolimata isegi mingite tehniliste detailide lihvimatusest praeguse seisuga võrreldes, on meeles eriline religioosne tundlikkus, soe hingevärin, mille…
