Paar numbrit tagasi meenutas Tiia Teder Sirbis omaaegset täht-muusikateadlast Ofelia Tuisku ja kirjutas muu hulgas: „Neid vanu raadiosaateid kuulates tundub uskumatu, kui tähtis oli 1960-1970ndatel kultuuripildis helilooming, muusikateadus ja kontserdielu. Näib, et need positsioonid on tänapäevaks juba loovutatud”. Mina arvan, et…
Tollast sündmust mäletavad paljud kui taasiseseisvuva Eesti üht rahvuslikku kõrghetke. Teos levib CDdel, sellest on kirjutatud raamatuid, välja on antud klaviir ja partituur. DVD salvestus tehti Neeme Järvi dirigeerimisel möödunud aasta 22. novembril – kahjuks pole veel väljalaskeni jõutud –, kuid lähenevat tähtpäeva silmas pidades näitab ETV 26. novembri õhtul seda DVD kontsertsalvestust eetris. Tulevikku vaatavalt on suurteose ettekanded kavandatud 2012. aastal Londonis ja Leipzigis. Oratooriumi…
Täpsemalt siis sel kevadel esiettekandele tulnud rock-kantaadi „Taevas ja maa” ja paar tänavu valminud lugu ning vana hea „Ilusa maa” kantaadi ja aastakümnete-tagused, igihaljad Ruja laulud. Polaarsusi ühendavaks ning kontseptuaalsesse tervikusse kinnistavaks põhiteljeks oli isamaaline rahvustunne, mis väljendus mõistagi eelkõige laulutekstide valikus (Runneli, Koidula jt isamaaluule). Kui juba panna autorikontserdi kavas kokku komponisti värskem ja vanem looming, kaasneb paratamatult ka küsimus, kummale põhiliselt panustada. Helilooja maitseotsustus…
Orkestri suurus on takistuseks kõigi Mahleri sümfooniate puhul ja koosseisu poolest pole Seitsmes sugugi erand, kui mitte arvestada tenorhorni, kitarri ja mandoliini. Ning puhta instrumentaalmuusika puhul (ilma tekstita) oli ka kõige karmimatel aegadel raske rääkida sobimatutest ideoloogilistest alustest. Kuid mis siin halada – nüüd on see tehtud ja jõudsime ikkagi varem, kui Mahleri (1860–1911) sünnist oleks möödunud 150 ja surmast 100 aastat. Dirigentidele on arvatavasti kõigi…
Massimo Mercelli, kellest sai juba 19aastaselt Teatro la Fenice (Veneetsia ooperiteater) esiflötistiks, on esinenud paljudes maailma esinduslikes kontserdipaikades, teinud koostööd maailmakuulsate orkestrite ja ansamblitega ning on Emilia Romagna festivali asutaja ja kunstiline juht. Bachi flöödikontserti ei esitanud solist küll traversflöödil, vaid kaasaaegse süsteemiga, kuid puidust instrumendil, mille tämber ja kõlajõud on barokiajastu muusika esitamiseks kohasem: pilli kõla on õrnem ja pehmem kui tänapäevasel metallist flöödil. Mercelli…
Mati Palmi tunneme Estonia teatri kauaaegse esibassina, kelle hiilgerolle nagu Attila või Boriss Godunov Verdi ja Mussorgski samanimelistest ooperitest või Wagneri „Lendava hollandlase” nimitegelase kehastamist mäletab meie kesk- ja vanemaealiste põlvkond veel hästi. Praeguseks igapäevasest teatrilaval osalemisest tagasi tõmbunud maestro on jätkuvalt publiku ette astunud kammerkavadega, näiteks alles aprillis oma loomingulisel õhtul Moskvas vene ühe kuulsama metsosoprani Irina Arhipova muusikasalongis, detsembris ootab ees soolokava esitamine Peterburis.…
Ütleme näiteks, et see mõte kõlab hästi. Kuid ei kõla ju, kui loeme kirjapandud mõtet silmadega. Ent ütleme, et kõlab. Nõnda siis küll näeme, aga kujutleme, et kuuleme? Võib-olla tuleb see inimkultuuri ajaloost: kõneldut näha on meil olnud ikka väga palju vähem aega kui kõneldut kuulda. Kirjutama hakkas inimene miljon aastat hiljem kui kõnelema. Ja muusika oli veel varem olemas, ehkki inimest polnud kohalgi, et heliküllusest…
Oma kontserte kirjutades ei mahtunud Beethoven Haydni (kelle juures ta õppis) ega Mozarti (kellelt ta õppis) saabastesse. Prantsusmaal elanud itaalia viiuldaja J. B.Viotti vormilisi ja struktuurseid võtteid kasutades loob ta peaaegu poole võrra monumentaalsemad teosed koos adekvaatse sisuga. Beethoveni Viiulikontsert on klaverikontsertide kõrval erandlik: nimelt puudub siin selge kontrastiprintsiip I osa pea- ja kõrvalteema vahel. Seejuures on Beethoven teemadevaheliste rohkete kolmkõlade ja nendel põhinevate figuratsioonide kaudu…
Just vahel! On erinevaid esinejatüüpe: nii neid, kes esinevad alati ülivõrdes, kui neid, kes täna mängivad keskpäraselt, homme aga hiilgavalt. See kõik pole mingi uudis, teame seda juba ammugi. Midagi eelöeldust seostub mingil määral Tanel Joametsaga. Tema näol on meil tegemist pianistiga, kes on andnud soolokontserte mitmel pool maailmas (Soomes, Saksamaal, Inglismaal, Austraalias, Kanadas jm), võitnud aastal 2000 laureaaditiitli rahvusvahelisel A. Skrjabini konkursil Moskvas ja reisinud…
Kontserdi avas Ines Maidre oma praeguse kodumaa Norra helilooja Bjarne Sløgedali (1927) orelipalade kimbuga „Variasjoner over den norske folketone (variatsioonid norra rahvalaulule) „Å hvor salig det skal blive””. Rahvalauluseaded olid rüütatud kargete ja omapäraste värvidega, alles lõpetavas „Rõõmulaulus” ilmus oreli traditsiooniline kuninglik tutti. Ines Maidre meisterlik ja tundlik pillikäsitlus pani juba algusest kuulama – orel laulab tema käes vabalt ja sundimatult. Saksofonihääle, algatuseks sopransaksofoniga, juhatas Virgo…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
