-
Ofelia Tuisk oli eluajal eesti muusikaelus omamoodi autsaider, sest oli õppinud Moskva muusikakeskkoolis ja lõpetanud suurlinnas ka konservatooriumi. Muusikateaduse erialale oli teda juhatanud Johannes Semper ja nagu enese suhtes nõudlik Tuisk räägib Helve Võsamäele portreesaates (ER , 1979), oli ta 24aastaselt Moskvas muusikakooli minnes palunud end hoolega kontrollida, kas tema võimed ikka kannavad välja vajaliku taseme. Mõni aasta hiljem astus ta üldkonkursiga Moskva konservatooriumi ja õppis…
-
Varasemad konkursid
1985 – 15 osavõtjat: I Jüri Rent,
II Arvo Volmer ja III Andres Heinapuu
1990 – 21 osavõtjat: I Hirvo Surva,
II Tarmo Vaask ja III Olari Elts
1995 – 21 osavõtjat: I Olari Elts,
II Mati Turi ja III Mihkel Kütson
2004 – 12 osavõtjat: I Risto Joost,
II Mihhail Gerts ja III Lilyan Kaiv
*
Üleriigilised noorte koorijuhtide võistlused on Eestis pikaajaline traditsioon ja nüüdseks kuulub auhinnatute hulka mitmeid tunnustatud Eesti dirigente.…
-
On olemas traditsioonist õppinud leelotajad ja lõõtsamehed, aga ka nooremapoolsed nii Viljandi kultuuriakadeemias kui mujalgi pärimusmuusikaga tutvust teinud pärimusmuusikud ja lauljad. Kõlab seadmata ja seatud pärimusmuusika, nn Cyrillus Kreegi arranžeeritud rahvakoraalid koorile ja Ro:toro kõlama pandud kooslus torupillide, saksofoni ja löökriistadega. Nagu on mitmekülgne pärimusmuusika kõlapilt, nii on veel mitu leeri järgijaid ja tegijaid, kes kõik pingutavad selleks, et mõista pärimusmuusika olemust, tähendust ja funktsiooni. Üks…
-
Suured külapillimeeste ja laulikute kontserdid said tollal teoks ka Estonia laval. Siiski, kui Pulst esimest korda sellise eeskava välja käis, ei tahtnud kunstiline nõukogu madalat ja moest maas muusikat esialgu Estonia kontserdisaali lasta, aga pärast paaripäevast reklaamimist oli juba kolmveerand piletitest müüdud ja lõpuks anti samal päeval ka korduskontsert. Samuti olid väga populaarsed muusikamuuseumi ringreisid igale poole üle Eesti, eriliseks publikumagnetiks Torupilli Juss ehk Juhan Maaker…
-
Teoses „Mina olen tõeline viinapuu . . . .” kõlasid kirkalt kõik suured intervallid häälte vahel ning „Pühim Jumalaema . . . .” lummas juudi folkloori sugemete harmooniliste mängudega. Sümpaatne oli kuulata, kuivõrd iseseisev oli iga häälerühm ja samas liitis kõiki äärmiselt ühtne tämbraalsus. Eric Zeisl on meil laiale kuulajale ilmselgelt võõras nimi. Austriast pärit juudi helilooja, kes pages II maailmasõja ajal Ameerikasse ja lausa Hollywoodi, kus loominguks kujunes filmimuusika ja laulud,…
-
Teatavasti tekitas Prokofjevi tormakas ja uudse helikeelega väljenduslaad omal ajal suurt segadust kuulajates ning tõsist hämmingut ja pahameelt kriitikutes. Prokofjevi enese ette kantud kontserdi järel avaldati autorile nördinud halvakspanu ja mittemõistmist. Veelgi hullem kriitika järgnes esinemisele New Yorgis, mil ajaleht New York Times nimetas seda muusikat kriiskavaks, ägisevaks, undavaks, vihaseks ja hammustavaks. Nüüd, ligi sajand noist sündmustest hiljem, kui ajamerre on palju vett voolanud, tundub meile…
-
Varasematest ettekannetest meenub möödunud sajandi seitsmekümnendate esimeses pooles siinsamas Estonia kontserdisaalis kuuldud D-duur sonaadi väga meeldejääv esitus jaapani tšellistilt Ko Iwasakilt (1970. aasta Tšaikovski konkursi III preemia). Pean siin lisama, et toonasest esitusest inspireerituna ilmus sama sonaat ka minu kavadesse koos Moskva pianisti Niina Lominadzega. Viimane on oluline seepärast, et äärmiselt raske oli tollal ja üsna tõenäoliselt ka tänapäeval leida pianisti, kes üldse nõustuks mängima Mendelssohni…
-
Epohhiloovat innovatiivsust ei maksaks siit plaadilt siiski oodata, „Laulu jäävuse seadus” ise allub tavalise tribuut/remiksalbumi seaduspäradele. Osa interpreete esitab laule enamvähem üksühele originaali suhtes, teised sooritavad tavapärase remiksi, lisades originaalsalvestistele oma elektroonilisi rütme ja taustu. Kaasaegses pop- ja alternatiivmuusikas on töötlusel tihti mõte vaid siis, kui originaaliga võetakse ette midagi põnevat. Artiste, kes teevad seda Tormise lauludega, siin siiski leidub. Kirtana Rasa muudab „Kutse jaanitulele II”…
-
Bruno Lukk oli saksa kooliga pianist, kes tundis põhjalikult Lääne-Euroopa muusikaja klaverimängukultuuri ning oli hästi kursis vene pianismi traditsioonidega. Paul Hindemith, Artur Schnabel, Jāzeps Vītols, Leonid Kreutzer ja Nadežda Golubovskaja on vahest olulisimad muusikud, kelle mõjutused ja teadmised tegid temast eesti nõutavama ja erudeerituma klaveriprofessori, kes on jätnud meie muusikalukku rikkaliku vaimse pärandi. Luki pedagoogitöö võimsat haaret näitab tema õpilaste hulk (konservatooriumi lõpetanuid üle 80) ning…
-
Goebbelsi „Eraritjaritjaka”
Alustades lõpust – sõnastamatu visualiseerimisega oligi tegu festivali lõputeoses, Salme kultuurikeskuses 24. ja 25. X etendunud Heiner Goebbelsi rahvusvaheliselt pärjatud multimeediateoses „Eraritjaritjaka” (2004) ehk „Lausete muuseum”. Teose pealkiri tähistab austraalia aborigeenide keeles kirglikku igatsust millegi kaotsi läinu või saavutamatu järele. Lavateose teljeks ja tegelikult ka „peategelaseks” oli juudi päritoluga kultuurifilosoofi ja kirjaniku Elias Canetti olemise absurdi ja paradokse tulvil tekst: melanhoolse irooniaga antud kirjeldused keelest…
