-
Ja kui nüüd lüüa lahti Royal Opera kevadsuvine kava, siis võib tema nime leida siin neljal leheküljel ja tema pilt koos samas koolis õppiva leedu bassbaritoni Kostas Smoriginasega on ära trükitud ka teatri reklaamlehel. Kooli programm näeb ette kaheaastase õpingu, mis sisaldab ooperirollide ettevalmistuse Covent Gardeni parimate juhendajate käe all ja võimaluse osaleda lavastustes. Aga kui neid osalemisi ei ole mitte üks, vaid juba neli-viis nagu…
-
Nüüd sai Kuressaare Teatri fuajees näha väga huvitava kontseptsiooniga fotomontaaži, kontseptuaalseks põhimõtteks: Krumm ja partnerid. Näitus „Seni laulad, kuni oled noor”, mille on koostanud teatriloolane Kalju Haan ja kujundanud kunstnik Katre Rohumaa, on ulatuslik, varustatud asjatundlike tekstidega (kasutatud Helga Tõnsoni uurimust ja Katrin Karisma abi). Fototehniliselt (Joel Leis) äärmiselt maitsekas ekspositsioon toob Krummi hingestatuse ja tema ilmeka silmavaate vaatajani. Suur heameel on, et näituse omanikuks saab…
-
Beethoveni viiulikontsert . . . . klaveriga
Üllatuse pakkus juba festivali avakontsert ja Balti Noorte Filharmoonia sümfooniaorkester Kristjan Järvi käe all – nad esitasid Ludwig van Beethoveni Viiulikontserdi op. 61 klaverivariandi koos leedu heliloojalt Anatolijus Šenderovaselt tellitud viie kadentsiga. Kavaleht märkis koguni, et tegemist on Beethoveni–Šenderovase teose esiettekandega. Klaverisolistina hiilgas kunagine muusik-imelaps, rootsi-poola päritolu Peter Jablonski Rootsist. Šenderovas lahendas raske ülesande hästi, tuues kadentsides klaverile „appi” sooloviiuli, sest teost…
-
Kas oleks hea viktoriiniküsimus – millises Eesti kirikus on kõige rohkem oreleid?
Andres Uibo: Võib küsida küll, aga ega ma ei olegi vastuses päris kindel, sest päris mitmes Eesti kirikus on mitu pilli. Isegi maakirikutes, näiteks Vigala kirikus on praegu kolm orelit. Aga suurus on muidugi erinev ja ka asetus. Ühes ruumis kolm orelit – seda ma mujal ei tea kui Tallinna Jaani kirikus. Nii et…
-
Vaevalt et näiteks Royal Albert Halli publiku enamik sai Promsi avakontserdil kuulata Katia ja Marielle Labeque’i klaverimängu niisuguse detailiküllusega ja nii selgelt, nagu Hiiumaa metsavahel raadio kõrval viibija. Raadiokuulamisharjumus teeb heli suhtes nõudlikuks, sest kontserdisaalides, ammugi siis vabas õhus, on kuulajatel sõltuvalt kohast heli kogemiseks väga erinevad võimalused. Kontserdikülastusel on muidki tahke kui helielamus. Muusika ühiskuulamises ja esitamise vahetu jälgimise puhul on metafüüsilisi kvaliteete, mida ei…
-
Kümme aastat tagasi, kui Ants Soots oli XX sajandi viimase üldlaulupeo kunstiline juht, lähtus ta ideekavandi vormimisel Tobiase mõttest – laulupidu olgu muusikapidu. Laulupidude ajaloos esmakordselt sisustasid toona esimese, laupäevase laulupeokontserdi valikkoorid koos sümfooniaorkestriga. Vokaalsümfoonilisele kavale eelnes avaplokk – juuresolemine ja osasaamine kõigile lauljatele –, millele järgnes kontsert maailma ja Eesti muusika klassikasse kuuluvatest teostest, kõlas ka Eino Tambergi selleks peoks valminud kantaat „Jalatäis maad mõtte…
-
Seejärel oli „Requiem” suve algul menukana ka ESTO 2009 programmis Saksamaal Münsteris. Helilooja otsesem kavatsus oli teha universaalne, igaks leinasündmuseks ja iga religiooniga sobiv reekviem. Kevadise, Reinvere sõnul tormilise ajalooseminari oli korraldanud Eesti saatkond Helsingis koostöös Läti ja Leedu saatkonna, kirjastuse WSOY ning Soome Audiovisuaalarhiiviga, pühendusena 60 aasta möödumisele märtsiküüditamisest Baltimaadel ning 20 aasta möödumisele raudse eesriide ja Berliini müüri langemisest. Meenutame, et esinesid ajaloolased Toomas…
-
Vokaaltehnilist meisterlikkust nõudvad kooriteosed jäävad meie koorielus tegevatele kollektiividele suuremas osas kättesaamatuks unistuseks. Ajalooline esituspraktika lisab pillid, suurema töö tegi seekord küll continuo-rühm, millele lisandus siinmail suhteliselt vähe nähtud teorb (kui tahta pilli täpset kirjeldust leida, siis jääb kohalikest teatmeteostest väheks), mille kõla jäi paraku inimhäälte ja teiste instrumentide varju. Kontserdi kavas oli viis teost, kolm neist pärineb Bachi motetikogumikust: „Jesu, meine Freude” (BWV 227), „Komm,…
-
Tegelikult oli kõik otse vastupidi. Alustame 27. juuni sündmusest Vormsi saarel, kus ERSO esines esmakordselt ja ka allakirjutanu viibis esimest korda. Kuna tegemist oli festivali „Klaaspärlimäng” avakontserdiga või nagu nimetas festivali kunstiline juht Peeter Vähi – eelkontserdiga, siis juhatas ta ka saare koolituskeskuses toimunud pressikonverentsi ja tutvustas end sõnadega: minu nimi on Peeter Vähi, ma olen täna siin autojuht, kojamees, transamees, helimees, isamees-konferansjee, kes õhtut juhib,…
-
Interpreet on muusika teener
Kuplita ühelöövilise, kuid piilaritega liigendatud Haapsalu linnusekiriku akustika on kontserdielu seisukohast üsna keeruline. Mida paremini tunneb end kõlaruumis tegutsev interpreet, seda tihedam side tekib kuulajaga. XVI Haapsalu vanamuusikafestival pakkus hinnatavaid muusikalisi elamusi, mis eeskätt seostuvad suurvormide, Giacomo Carissimi „Jefta loo” („Historia di Jephte”, u 1650) ja Georg Friedrich Händeli „Jefta” („Jephta”, 1751), kahesaja-aastase vahega loodud oratoorse tragöödia, Vana Testamendi kohtumõistjate raamatust pärit sündmuste…
