-
Tuletaksin meelde eelkõige sarjas osalevad eesti muusikud: Silver Ainomäe (Soome), Arvo Haasma (Hiiumaa), Maano Männi (Soome), Arvo Leibur (Holland), Elar Kuiv, Teet Järvi ja Marius Järvi (kõik Soome). Väliskuulsused on Henning Kraggerud (Norra), Midori Gotō (Jaapan/USA), Minguet-kvartett ja Vogleri kvartett Saksamaalt. Lisaks kõigele said muusikasõbrad näha-kuulda vähemalt nelja haruldast itaalia meistri keelpilli: kaht Bartolomeo Giuseppe Guarneri del Gesu (1698–1744) viiulit (Kraggerud, Midori), Andrea Guarneri (1626–98) tšellot…
-
Tõepoolest, klavessiinimängija tööpõld improvisatsiooni ja fantaasia rakendamiseks on ääretult lai, seda eeskätt erinevate instrumentaalansamblite ja orkestrite koosseisus musitseerides. XVII sajandi prelüüdid ja tokaatad, nii liturgia osana kui ka muus kontekstis, olid traditsiooniliselt avalood. Need sündisid fantaseerimisest, s.t pilli taga improviseerimisest, mille käigus sai kohaneda ümbrusega, kuulajaskonnaga, akustikaga. Muu hulgas kuulati ka seda, kas pill on hääles, ning käidi läbi mitmesugused akordid ja harmooniakäänud. Ajapikku tekkis pilli…
-
Seotus Hamburgiga avaldus samuti solist Kalev Kuljuse puhul, kes töötab seal praegu eluaegse lepinguga soolo-oboistina Põhja-Saksamaa raadio sümfooniaorkestris. Seekordse kava seostatust võib vaadata aga veel teise ja kolmandagi nurga alt. Ühelt poolt oli tegemist sünnipäevakontserdiga, sest lisaks Mendelssohni 200. sünniaastapäevale tähistati kontserdiga veel Telemanni (14. III 1681) ja C. P. E. Bachi (8. III 1714) sünniaastapäeva. Viimane ja ehk olulisimgi on see, et peale tegutsemise Hamburgis…
-
Tõeliselt head klaverid võib Eestis sõrmedel kokku lugeda ja seepärast tuleb iga väärt uustulnuka üle südamest rõõmustada ja loota, et pikapeale paraneb ka Eesti pillipargi üldine nägu nii kontserdisaalides kui ka muusikakoolides. Tegelikult on heade pillide puudus tõsine probleem. Rääkimata sellest, et korralike plaadistuste jaoks on tarvis laitmatut (ja ka laitmatult hooldatud) pilli ning et kontserdielamust rikub klaveri ebaühtlane, tuhm või kalk kõla, ka harjutamisel on…
-
Mõjuvad momendid
Kõigepealt draamaetenduse rusuv ning ängistav, arusaamatu halvaendelisuse atmosfäär. Kõik näitlejad olid tugevad, enim pani end jälgima Leila Säälik. Lugu räägib ajast, kui mehi kahekümne viieks aastaks sõjaväkke võeti. Kuidas kena Riina mõisa oma mehe Kuigu-Siimu eest paluma läheb, et parunihärra vabastava kirja kirjutaks, aga paraku tuleb välja, et parun saadab just nimme talle meeldima hakanud nooriku mehe nekrutiks. Meheema näib seda aimavat, hinges aimab kirja…
-
Kuidas tekkis side Kokkola Ooperi ja Anu Komsiga?
Anu Komsi istus Estonia kontserdisaalis, kui laulsin Andres Mustoneni käe all solistina. Tuli pärast lava taha ja ütles, et otsib sobivat tenorit „Lulu” Alwa ossa. Ma polnud Alban Bergi ooperit kunagi näinud ega kuulnud, aga võtsin pakkumise vastu. Jaanuaris oli esimene proov, veebruaris juba mitmel nädalal seade- ja orkestriga proovid. Töö läks aina põnevamaks.
Kas Viini uusklassiku keerukas lavatükk…
-
Pianist Piia Paemurru ja EMTA magistrant Pirjo Püvi pakkusid kuulajaile Saint-Saënsi, Debussy, Fauré, Griegi, Oskar Merikanto, Mihkel Lüdigi ja Artur Lemba laule. „Vocalissimo” väga mitmekesine sari pakkus seekord jälle meistri ja õpilase kooslust. Piia Paemurru on suurte kogemustega nii kammeransamblisti kui ka pedagoogina, antud kontekstis on oluline tema koostöö lauluõppuritega. Tema musikaalsus ja võime kogu olemusega hoida partneriga ühist hingamist on mind alati paelunud. Isegi siis,…
-
Sama soliidne on ka dirigentide nimistu, kes on aegade jooksul orkestriga tööd teinud: nende hulgas on ka meie Paul Mägi. Muusikakõrgkoolide orkestrid arusaadavatel põhjustel ülearu palju ei gastroleeri, neil on teised ülesanded, kuid Malmö muusikaakadeemia orkester on siiski oma viimase dirigendi Neil Thomsoni eestvedamisel teinud ulatusliku turnee Saksamaal, Hollandis ja Inglismaal ja, mis veel olulisem, väga nõudliku kavaga. Ei ole igapäevane sündmus, et õppeasutuse orkester viib…
-
Igal juhul olid pausid nende lihtsate triviaalsete sõnade vahel nii kõnekad, et publik püüdis kikkiskõrvul iga sõna. Päris naljakas. Edasi tuli aabitsatekste aastatest 1885, 1921, 1928, 1936 ja 1944. Kõnekad omas ajas: esimeses manitseti jumalakartusele, 1928. aastal Leningradis välja antud aabitsas öeldakse, et kooli ei tohi minna pesemata, 1944. aasta eestimeelne aabits on kirjutatud paguluses, Stockholmis. Kuna keelealased kirjutised olid valitud peamiselt äärmusi fikseerival meetodil, siis…
-
Statuudi järgi võivad preemia saada noored heliloojad oma viimaste aastate loomingu eest ja/või muusikateadlased, interpreedid ja muude elualade esindajad, kelle tegevus on oluliselt kaasa aidanud Elleri elu- ja loometee tutvustamisele. Koos rahalise preemiaga saavad laureaadid diplomi ja Heino Elleri enda voolitud jalutuskepi. Tänavu esitati meeldivalt palju preemia nominente. Noore helilooja preemiale kandideerisid Mari Vihmand, Erki Meister ja Tauno Aints, interpreetidest pianist Sten Lassmann ja koorijuht Ants…
