-
On huviväärne, et kõiki neid heliloojaid lummas üks ja seesama tenor – Adolphe Nourrit. Romantismiajastu üks olulisemaid persoone Ferenc Liszt on oma Fryderyk Chopini eluloos muu hulgas kirjeldanud ka seda lauljat sõnadega: „. . . . suursugune artist, üheaegselt askeetlik ja kirglik. Ta on siiras, pühendunud katoliiklane . . . . ta pakub kunsti kõrge ja innuka respektiga, ta mõtleb selle üle, kõiges on mitmetine manifestatsioon, püha tabernaakel . . . . Ilu, mille vormis…
-
Keelpillisarjas „Violino bis!” mainitakse vähegi väärtuslikuma pilli puhul ära meister ja päritolu, näidatakse pilli eri koosseisude ning ajastute repertuaari kaudu. Ja muidugi lisab see väärtust solistile kui isiksusele. Selline kontserdi keskmes olemine ja oma pilliga pjedestaalile tõusmine on jõukohane vaid parimatele interpreetidele, ja eks neil kõnealune sari ju põhinegi.
Arvo Haasmat (vioola) olen seni kuulnud mõningates kammerkoosseisudes ja põhiliselt orkestrandina Tallinna Kammerorkestri koosseisus. See esinemine oli aga…
-
Selle aasta kontserdielu vaieldamatu tippsündmus toimus kahtlemata 4. mail, kui Estonia kontserdisaalis esinesid Berliini Filharmoonikud Sir Simon Rattle’i dirigeerimisel. Niisuguse, maailma absoluutsesse tippklassi kuuluva sümfooniaorkestri Eesti visiit on ilmselt võimalik vaid kord sajandis ning tundub ka takkajärele lausa uskumatu sündmusena. Ja mõistagi on uskumatu samuti Berliini Filharmoonikute musitseerimise kvaliteet, mis tegi ka meie kogenuimad muusikakriitikud ülivõrdeliste epiteetide otsimisel veidi nõutuks. Noh, unistada ju võib, et ükskord…
-
Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak: „Mulle öeldakse, et teil ju ei käi siin keegi. 607 inimest käis sel aastal.” Tallinna Filharmoonia direktor Jüri Leiten: „Mart Saar on eesti muusikale nii palju andnud, et nüüd oleks meie kohus ja soov midagi vastu anda. See muuseum siin maailma ääre peal on nii ainulaadne . . . .”
Joogivett kaevust ei saa, puurkaevu paigaldamiseks on vaja 350 000 krooni, raha majapidaja läbi aasta…
-
Kuningliku muusikaakadeemia kodulehel on ära märgitud (mis loeti tseremoonial ka ette), et akadeemia väikese preemia vääris su orkestriteos „Turbulence”, „kus helilooja on unikaalse kõlakäsitluse kaudu suutnud kombineerida innovaatilisuse ja kunstilise küpsuse”. Mis tunne oli istuda kroonprintsessiga koos pidulauas ja enne temalt preemia vastu võtta?
Preemiatseremoonia toimus 24. novembril muusikaakadeemia suures saalis Stockholmi Nybrokajenil ja need andis üle kroonprintsess Victoria. Väikese kontserdi järel pidulikul õhtusöögil istusin peaaegu…
-
Soliidselt akadeemilise duosonaadi partnerite kavagi oli lakooniline: Wolfgang Amadeus Mozarti Sonaat klaverile ja viiulile (1781) G-duur KV 373a (379) ning Dmitri Šostakovitši Sonaat (1968) op. 134 viiulile ja klaverile pühendusega David Oistrahhi 60. sünnipäevale. Mozartil on sonaate klaverile ja viiulile üks, kaks ja . . . . palju – Köcheli kataloogi järgi lausa 47 sonaati ning variatsiooni klaverile ja viiulile. Siin-seal kirjutatakse instrumendid ka vastupidi ning vahel on isegi…
-
Narva Linnaorkestri kontsertmeistri ja Keila muusikakooli õpetaja ameti kõrval on Leena Laas igal aastal tulnud lavale uue kammermuusika-kavaga ja ei ole tal ka plaadistamine unarusse jäänud, kui meenutada CDd pealkirjaga „Poeme d’amour”. Rohkem kui viimased kümme aastat on kestnud viljakas koostöö pianist Nata-Ly Sakkosega. Leena Laas on, muide, üks neist vähestest meie viiuldajatest, kes on teinud koostööd ka Kremerata Balticaga, juba see iseenesest on kvaliteedinäitaja.
Seekordne kava…
-
Ning 1970ndate Elvise loomingule, ta lauluvalikule, esitustele ja arranžeeringutele vaadatakse sageli ülevalt alla. Mina sellega muidugi päri ei ole. Tõsi, raadiokantristandardid ja estraadileelotused ei ole just see, mida ma kuulata tahaks, kuigi Elvis muidugi oskab ka neid tihti esitada nii, et asi on üle prahi. Ta on ikkagi lihtsat päritolu lõunaosariiklane, kes vaid juhuse tahtel tõusis sest valgest kõntsast sääl XX sajandi üheks suuremaks ikooniks, vabastajaks…
-
Kammerkoor on USA s 1990. aastast saadik esinenud koguni üheksal korral (koos Tallinna Kammerorkestriga kolmel korral), mistõttu see polnud koorile erakordne ettevõtmine, pigem väljakujunenud traditsioon. Samas oli tegemist kahtlemata olulise sündmusega eesti kultuuri jaoks, kuna ookeani taha eksporditi kõrgel tasemel eesti muusika paremik. Kontsertide vastu oli huvi suur, vastuvõtt tuline ning ajakirjanikud jagasid positiivseid hinnanguid sellistes olulistes väljaannetes nagu Washington Post, Kansas City Star, Toronto Star…
-
Eelmisel pühapäeval toimus selline teisendumine Estonia kontserdisaalis, kus Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, üle-eestiline poistekoor Kalev (koormeister Hirvo Surva), solistid Heli Veskus (sopran), Teele Jõks (metsosopran), Juuli Lill (alt), Mart Madiste (tenor), Uku Joller (bariton) ning Piret Aidulo (orel) ja Tatjana Lepnurm (harf) ette selle romantilist rahu sisendava suurvormi, juhatas Paul Mägi. Teos, mille tekkeimpulsiks on tõenäoliselt praktiline vajadus värskendada kiriku repertuaari jõulumuusika valdkonnas, on hästi universaalse ja…
