-
JOHN ADAMSI ooper „DOCTOR ATOMIC”, THE METROPOLITAN OPERA kinoprojekt, dirigent Alan Gilbert, lavastaja Penny Woodcock,
libreto Peter Sellars, peaosas Gerald Finley. Maailma esiettekanne San Francisco Opera, 2005, kobarkinos 8. XI.
Meti kinoprojekti üks olulisi plusse on see, et lisaks juhtiva ooperiteatri lavastustele saime seekord näha maailma kuulsaima elava helilooja uudisteost. Teost, mis ilmselt Eesti lavadele niipea ei jõua. Ja kesist publikuhuvi arvestades pole ka hullu, kui ei jõua.…
-
Moskva Suures teatris tõi „Carmeni” uue produktsiooni välja inglane David Pountney, 22. novembri etendus oli selle produktsiooni üheksas.
Pountney on Prosper Mérimée loo kaasaega kandnud ja sellega seoses mitmetesse stseenidesse omajagu vürtsi lisanud. Näiteks II vaatuse tegevus Lillas Pastia kõrtsis on viidud luksuslikku bordelli; IV vaatuse duetis esitab Escamillo oma fraasid otse härjavõitluselt lavale asetatud 14 teleaparaadi vahendusel, Carmen aga vastab talle lavalt; toreadoorid naudivad rahvahulkade tähelepanu…
-
Kui olete parasjagu sisse maganud, sokid sassis ja püksid triikimata, ning peate ilmtingimata õigel ajal rongile või lennukile jõudma, kas siis võtate kätte ja hakkate laulma? Ja kui, siis millist laulu – kas härgamisi venivat eleegiat või kärekiiret marssi? Aga kui ootate kella järele, kui aega on hirmpalju, enne kui saab täis see hetk, mil kohtate inimest, kellest hoolite – kas siis laulate, et aega parajaks…
-
„Klaveripalaviku” sarjas on siiani esinenud väljapaistvad pianistid, olgu nimetatud näiteks Irina Zahharenkova, Daniil Sajamov või Peeter Laul. Peab ütlema, et seekordne solist eelnimetatutega kahjuks samasse klassi ei kuulu. Rimski-Korsakovi Klaverikontserdis oli puudu nii tehnilisest kui ka sisulisest üleolekust ning ebaselget kõlalist kontseptsiooni hägustas lisaks veel kiriku kumisev akustika. Teos, mis on pühendatud Ferenc Lisztile, sisaldab palju lisztlikke kujundeid ja karaktereid, kuid on siiski tihedalt seotud vene…
-
„Joonas” koos „Hiiobiga” on eesti muusika kaks nurgakivi
Nagu öeldud, on teos omas žanris eesti muusikas esimene, ja kui lisada sellele Artur Kapi oratoorium „Hiiob”, siis ongi kogu senise eesti muusika kaks nurgakivi paigas (Ivalo Randalu väljend). Vahe on selles, et kui „Hiiobi” (1929) esitust kuuldi juba 1931. aastal, siis „Joonas” tuli esiettekandele Eestis 80 aastat pärast selle esiettekannet Saksamaal, s.t 25. mail 1989. aastal Estonia kontserdisaalis…
-
Vokaalajaloos armastatakse ikka meenutada möödunud sajandi esimeses pooles säranud tenori Benjamino Gigli tõdemust: lauljaks alla üheksa aasta ei saada! Ja seda ütles nii rikkaliku loodusanniga inimene, kes juba 17aastaselt laulis Verdi Alfredo rolli „La traviata’s”! Kindlasti on erandeid, näiteid võib kuhjaga leida, kus lavalaudadele on toodud vaevalt kolme aasta „produkt”, kuid sellele on järgnenud väga lühiajaline säramine. Kui tahetakse liiga nobedalt puulatva jõuda, võib mõni reetlikult…
-
Ferenc Liszti tähtsus klaverimängu ajaloos on kaalukas. Tegemist oli oma aja väljapaistvaima pianistiga, kes rajas soolokontserdi traditsiooni ning arendas kunstilise ja kujundliku prisma kaudu märkimisväärselt edasi klaverimängu tehnilist külge. Tema klaverilooming ulatus lüürilistest miniatuuridest grandioossete transkriptsioonideni, puudutades hilisemal perioodil ka religioosset temaatikat.
Tänapäeval on üsna tavaline, et Liszti oopusi, milles nähakse küllalt tihti peamiselt virtuoosset väljakutset, vallutatakse üha varasemas nooruses, mil janu romantiliste paljunoodiliste teoste järele ning…
-
Sisaski kui helilooja tee alguseks võib nimetada aastat 1975, kui ta 14aastaselt sai valmis teose „Kassiopeia”. Kuna toas oli remont, oli klaver õue tõstetud, ja nii seal tähtede all too lugu sündiski. Kui poleks olnud remonti, vaevalt oleks Sisaskist teistsugune helilooja saanud. Igatahes on see esimene helitöö kirjutatud sõna otseses mõttes tähistaeva all.
Teost sai vestlusõhtul lisaks klaverile kuulata ka teise koosseisuga, lindi pealt Viljandi Vanamuusika Kapelli…
-
Esitan retoorilise küsimuse: kes on ja kus asub see instants meie vabariigis, kes määratleb kultuurisündmuse n-ö kõrguse? Ei ole olemas enam ei nõukaaegseid kunstinõukogusid ega esinemistariifi ühiseid kriteeriume. Viimase puhul on kuuldavasti määrav, kas oled „välismaine” või „kodumaine” esineja. Ja igat liiki projektide puhul loeb vaid asjaolu, kui nutikas on ürituse produtsent rahaka sponsori leidmisel. On ju ka see aspekt, milline kultuuriosa kellelegi meist tundub olevat…
-
Tahaks öelda, et edasine oli juba ajalugu, aga ajaloost ei olnud esialgu juttugi. New Yorgi poisid punnitasid mis hirmus, ent edu ei tahtnud tulla veel mõnd aega. Esimesed plaadid „Kiss” (1974), „Hotter Than Hell” (1974) ja „Dressed To Kill” (1975) müüsid piisavalt vähe, et plaadifirmale pankrotimõtted pähe ajada. Punnitamisest oli siiski sedavõrd kasu, et Kissi kuulsus segapäise kontsertbändina jõudis levida. Eks sai ka tuuritatud ja mitte…
