-
Üks iseloomulik seik oli tolle teosega ka. 1962. aastal oli Moskvas noorte heliloojate konkurss, millel oli mitmeid Eestist saadetud teoseid – ja kõik said esikohad. Mäletan, et Tormiselt oli seal midagi ja Pärdi “Lastekontsert”. Iseenesest väga head lood. Aga minul oli tollal formalisti kuulsus, eriti Moskvas kritiseeriti mind selle eest. Ja meie kultuuriministeeriumist öeldi, et selle teosega ei tohi minna üleliidulisele konkursile, et see kompromiteerivat meie…
-
Sest „Psalmid” pole mitte ainult tekstiliselt vaid ka muusikaliselt sügavtõsised (et mitte öelda depressiivsed). Oma osa saavad kõik inimlikud pahed ja nõrkused, mis jumaliku suuruse kõrval näivad eriti mustad ja väikesed. See pole mitte ainult depressiivne, vaid kohati lausa repressiivne muusika.
Schnittke „Psalme” ei ole Eestis varem esitatud. Seda teost kuulates või nooti vaadates enamik meist selle üle ilmselt ei imestaks – „Psalmid” on pööraselt rasked nii…
-
Sten Lassmann koos viiuldaja Rūta Lipinjaitytėga esitab Martinů Kammerkontserdi klaverile, viiulile, löökpillidele ja kammerorkestrile. Kuulda saab veel Raveli G-duur Klaverikontserti, kus solistiks Peeter Laul ja Chick Corea Klaverikontserti nr 2 Vestard Šimkuse esituses. Kavade kokkuseadmisel tundub olevat ühtset maitset ja püüdu natuke vältida „iga päev” kõlavaid teoseid. Eesti muusikat see sari ei puuduta.
Niisiis esines esimesel kontserdil Tallinna Kammerorkester, dirigeeris Juha Kangas, solistiks oli Irina Zahharenkova, kelle esituses…
-
Nendes sõnades sisaldub enesestmõistetav tõde. Iseasi, kuidas kellelgi seda tõde õnnestub realiseerida. Kui palju on võimalik ühel või teisel kunstnikul, olgu see koorilaulja või orkestrant, leida leivateenimise ameti kõrval aega ja energiat enese vormishoidmiseks, partnerite kaasamiseks, ühiste harjutamisaegade ning ruumide rentimisel finantside leidmiseks! Kuni ollakse tudeng, on see kõik tasuta käes. Hiljem vaata, kuidas ja kas oskad olla ka enda mänedžer! Neid mõtteid ärgitas väljendama väga…
-
Arvan, et ma eriti ei liialda, kui ütlen, et Johannes Brahmsi (1833–1897) Viiulikontsert D-duur op. 77 (1878) kõlas Goldfeldi ettekandes imetlusväärse mängutehnikaga ja sugestiivsest muusikasse sisseelamisest kantuna. Mõistagi sai see õnnestunud esitus võimalikuks tänu solisti ja dirigendi ühel lainepikkusel koosmõtlemisele.
Suure instrumentaalkontserdi lavastamine algab tavaliselt ekspositsiooni lavastamisest ja Brahmsi Viiulikontserdi puhul on see kahtlemata nii – Allegro non troppo pateetikavarjundiga sissejuhatus mõjus solisti peapartii omamoodi emotsionaalse hüppelauana. Goldfeldi…
-
Ruusmaa koreograafia on häbenematult ajanud narratiivse moderntantsu rida, tal on alati midagi jutustada või näidata. Ja kui need senised „jutud” on olnud kuidagi etteantud teemal (näiteks „Don Juani pidusöök” eri heliloojate don Juani teemalisele muusikale või ühisprojekt Jaapani koto-mängijaga), siis sedapuhku on Anu ise loonud naise ja looduse teemadel etenduse.
Teine aspekt on koostöö muusikutega laval. Tantsijate sõnavaras on muusika kohta selline väljend nagu „taust”. Ja seda…
-
Siit edasi tahan pisut arutleda igivanal teemal, et mis see „akadeemiline” siis ikka on. Ei mäleta, kus on ära toodud selline võrdus: akadeemiline = tõepärane. See kõlab tõepäraselt, kuigi lihtsam on arutleda teemal, et mis ei ole akadeemiline. Kindlasti ei ole akadeemiline totaalne segadus kavalehel. Kava esilehel on ära toodud Baltic Baroque’i sellel kontserdil esinejad. Võib ju arvata, et esimesena toodud Grigori Maltizov (flööt) ongi ansambli asutaja…
-
Kuigi vorm pole sisule veel järele jõudnud, publik oli endiselt akadeemiapõhine ja konverentsil ka suhteliselt napp, on midagi olulist korda saadetud. On olemas baas edasiseks kasvuks ja laienemiseks. Mitte et eesti kultuuripildis veel üht üldkülastatavat festivali ilmtingimata vaja oleks. On ju tegijate prioriteet ikkagi eelkõige oma tudengite elu huvitavamaks teha. Aga siin on potentsiaali teha oma üliõpilastega midagi sellist, mis ka laiemalt korda läheb.
Konverentsimõte oli hiilgav.…
-
Umbes nõnda see lugu igatahes oli, sest ega ma seda juttu täpselt ka ei mäleta. Kuid mõte on igatahes selge: inimese soov kuulata just sellist muusikat, mida süda ihkab, on igiammune. Ja kui ei saavutata seda loomulikul viisil, siis ehk vägisi ikka. Muudaks muusikat geneetiliselt ja süda oleks rahul.
Haned rivis mõistatus
On sügis ja kui seda muidu ei taipa, siis piisab pärastlõunal minna õue, tõsta nina vastu…
-
Mederi saal näeb väga hea välja ja seal seisab Steinway kontsertklaver. Paarsada külastajat mahutav saal on poolitatud kolmele sambale toetuva nelja võlviga, milline asjaolu saab otsustavaks vahekorrale “lava ja kuulajad”. Tänu sammastele ei saa see vahekord toimida piki saali, vaid on ainuvõimalik sel moel, et kuulajad vaatavad lavale, mis asub ristküliku pikemal küljel, ja toolid on paigutatud poolkaares. Hästi tuttav neile, kes mäletavad veel Mustapeade maja…
