-
METROPOLITAN OPERA, Tšaikovski “JEVGENI ONEGIN”: dirigent Paul Nadler, lavastaja Robert Carsen, osades Renée Fleming, Dmitri Hvorostovski, Ramón Vargas, Jelena Zaremba, Svetlana Volkova, Larissa Ševtšenko, Sergei Aleksaškin jt New Yorgis 17. II.
Sel hooajal on Tšaikovski ooper “Jevgeni Onegin” maailma ooperimajades olnud eriti populaarne: mullu 1. IX avati “Jevgeni Onegini” uuslavastusega Moskvas Suure teatri 231. hooaeg, 24. XI toodi ooperi uus produktsioon välja Soome Rahvusooperis Helsingis, nüüd 13. ja 17. II esietendus…
-
Ometi ennetas muusika selleski osas kirjandust. Nii nagu inimkond õppis enne laulma kui kirjutama – ja nõnda teeb seda ju ka inimlaps – , nii õpiti enne trükikunsti ära see, kuidas viia muusika nendenigi, kes muusikaliselt just liiga andekad pole. Kuidas kõlakojast, mis enamjaolt siiski pillide küljes või koguni looduse osa, saaks kaasaskantav kõlakoda, mis ei vajakski muusika kõlamiseks inimese abi.
Mehaaniline muusika lõi programmeerimise
Brüsselis on üks…
-
taavi kull
ERSO kontsert “Tüüri uudisteos Eestis”: ERKKI-SVEN TÜÜRI Klaverikontsert (esiettekanne Eestis, solist THOMAS LARCHER, Austria) ning EINO TAMBERGI “Sümfoonilised tantsud” OLARI ELTSI dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis 23. II.
Eelmisel reedel Estonia kontserdisaalis toimunud muusikaõhtu tulipunktis oli Erkki-Sven Tüüri Klaverikontserdi (2005/2006) Eesti esiettekanne. Eesti Riiklikku Sümfooniaorkestrit dirigeeris Olari Elts, solist oli austria pianist Thomas Larcher, kes soleeris ka teose maailmaesiettekandel 2006. aasta novembris Saksamaal, kus hr-Sinfonieorchesterit dirigeeris Paavo Järvi.
Kontserdi teises…
-
XIX sajandi lõpuaastad olid oma meeleoludelt äärmiselt põnevad kõikides kunstivaldkondades ja nagu Milan Kundera oma essees “Die Weltliteratur” väga tabavalt märgib: “Kesk-Euroopa võrreldamatu jõulisus peitus muusikas, ta lausa vaarus oma muusika hiilguse all”.
Ooperimaailmas oli toimunud juba nii palju: pärast Verdi ja Wagneri kõrvuti eksisteerimist oli tekkinud veristide-tõepeegeldajate plejaad eesotsas Pucciniga. Üheks peenekoelisemaks ja eredamaks nähtuseks selles ringis peetakse noorelt elust lahkunud Alfredo Catalanit (1854–1893). Tema eluaastate…
-
Harmooniumi ajalugu kontsertpillina algas Eestis 17. X 2004, jätkudes 15. I 2006 ning viimati nüüd 17. II 2007. Selline on olnud harmooniumi kui kontsertinstrumendi käekäik Kadrioru lossi saalis.
Pärast kõnealuse loo pealkirjastamist leidsin, et küllap on õige, kui vaatan üle oma tookordsed reageeringud harmooniumi ajaloole “Akadeemilise kammermuusika” sarjas. Kohe torkas silma pealkirjade suhteline sarnasus, aga ka selgelt väljendunud kahanev tendents: esimene “Akadeemiline kammermuusika harmooniumiga” (Sirp 22. X 2004), teine “Kammermuusika harmooniumiga”…
-
Diana Liiv on loonud uue kontsertidest, CDst ja raamatust koosneva unikaalse lasteprogrammi “Võluvitsa vägi”, mille esitluskontserdid toimuvad 5.–8. märtsini meie kontserdimajades. Nagu eelmine, suure menuga vastu võetud “Klaverijutt” (“Neli heldet haldjat”), on ka seekord tegemist muinasjutu, Reti Saksa piltide ja Tšaikovski muusika kooslusega. Lisandunud on veel rütmiõpetus, ise kaasategemise võimalus ja pillide valmistamisõpetus.
Tulid Ameerikast õppimast ja suundusid meie lasteaedadesse, samas hakkasid looma oma “Klaverijuttu”. Kuidas tulid mõttele…
-
Tunnustatud dirigent Risto Joost on 2006. aasta sügisest kõigi muude tegemiste kõrval Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestri peadirigent. Tõenäoliselt pakub tippmuusikutega harjunud noorsandile parajat vaheldust muusikaliste nüansside kõrval ka kasvatuslike probleemidega tegelda. Karismaatilise isiksusena tuleb ta noortega väga hästi toime; etteruttavalt võib öelda, et kasvatuslik töö kajastub vaieldamatult ka muusikalises resultaadis. Ei mäletagi, et mõne aasta tagune muusikakeskkooli orkestrikoosseis oleks hiilanud nii tugeva koosmänguga.
Ehk on siin oma osa…
-
Rudolf Tobiase (1873–1918) oratoriaalsetest suurvormidest on mõistagi kõige tuntum tema peateos “Joonase lähetamine” (1909), mis meil üheksakümnendate alguses restaureeritud partituuri põhjal mäletatavasti asjakohase pidulikkusega ette kanti ning koguni Euroopa kontserdilavadele lähetati. Oma teist oratooriumi “Sealpool Jordanit” ei jõudnud helilooja aga lõpetada: ootamatu surm 29. oktoobril 1918. aastal Berliinis katkestas tema loometöö ning peale rohkete visandite on nimetatud suurvormist tervikuna meieni jõudnud vaid kaks osa: “Kaevulaul” segakoorile…
-
XVIII BAROKKMUUSIKA FESTIVAL: sufi muusika, usbeki rahvamuusika – MUNODŽAT JULTŠEVA (vokaal), Šavkat Mirzajev (rubab, kunstiline juht), Maruf Halilov (gidžak), Hadžimurod Safarov (doira), Umareli Bukturov (ud), Rano Djurabojeva (tants) Estonia kontserdisaalis 8. II.
Munodžat Jultševat reklaamiti kui erakordse hääleulatusega rahvamuusikut. Seega haakub ta siin käinutest Fatima Miranda ja Pelagejaga, laiemalt võttes ka Meredith Monkiga, naistega, kellel on erakordne looduslik anne ja kelle hääl ületab tavainimese piirid. Neil on erakordses…
-
TALLINNA KAMMERORKESTER ning solistid Aile Asszonyi (sopran), Massimo Mercelli (flööt, Itaalia), Andreas Frölich (klaver, Saksamaa) ja Ivo Sillamaa (klavessiin) ANDRES MUSTONENI dirigeerimisel 10. II, kavas Rameau, Mozart, Vivaldi, Adam, Haydn, Händel, J. S. Bach.
Kõnealusest barokkfestivali galakontserdist jäi maitse nagu rikkalikust pidusöögist: raskelt kaetud lauad barokse küllusega. Või kui pidusöögieelsest Madalmaade natüürmordist, kus laual jahisaagi-faasanid, puuviljad, raskelt voogav samet. Kõike oli küllaga ja natuke üle ka.
Dirigent Andres Mustonen ilmus…
