-
Kontserdisari “AKADEEMILINE KAMMERMUUSIKA” Kadrioru lossis.
Viljandi Kultuuriakadeemia muusikaosakonna juhataja professor Neeme Punder (flööt) on praegu selgelt aktiivseim puhkpillisolist vastaval pildil Eestis, rääkimata tema tegevuse haardest, alates vana muusika interpretatsiooniprobleemide kursusest ning kaasaegse muusika esmaesitustest (Peeter Vähi, Galina Grigorjeva, René Eespere, Helena Tulve, Toivo Tulev jt).
27. novembri “Akadeemilise kammermuusika” sarja kontserdi kava oli monotemaatiline, sest esitati Joseph Haydni neli flöödikvartetti ning Neeme Punderi partneriteks olid Harry Traksmann (viiul),…
-
Mahleri hiidsümfoonia ettekanne ERSO-lt on sündmus, mida võiks võrrelda Wagneri ooperi lavaletoomisega Estonia teatris. Määratu esituskoosseis (suur orkester, solistid, koorid), eksistentsialistlikust filosoofiast kantud tekst, osalt lava tagant kõlav muusika ning teatraalne värvikus teevadki selle sümfoonia ooperilaadseks.
Teise sümfoonia kirjutas Mahler ka ajal, mis järgnes ooperidirigendina mitmel pool Euroopas veedetud aastaile. 40aastase mehe elu- ja ooperimaailma kibestumise kvintessents nii filosoofilisel kui muusikalisel tasandil.
XIX sajandi lõpu hilisromantismi kalduv helikeel…
-
Kui puhkpillimuusika võiks kuulajail tekitada ehk mõningaid eelarvamusi, näiteks, et puhkpilliorkester kui koosseis mängib alati ühes ja ainsas kindlas dünaamika- ning tessituuriskaalas, siis Eesti Kaitseväe Orkester näitas Peeter Saani dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis 30. XI märksa mitmekülgsemat taset.
Pole saladus, et ühe õnnestunud kontserdi edu pant on samavõrra huvitav repertuaar, kui hea valik solistide osas. Ning Indrek Vau soleerimine Eino Tambergi Trompetikontserdis nr 1 oli kahtlemata märk kui…
-
Selle loo kirjutamiseks andis impulsi Enno ja Viive Mäemetsa heliplaatide fondi näitus, mis avati rahvusraamatukogu muusikaosakonnas 11. XI ja jääb avatuks aasta lõpuni. 500 laserplaadist koosnev fond kajastab Mäemetsade Helsingis asuva helisalvestusfirma Editroom OY ligi kümne aasta toodangut.
Editroomi produktsiooni ja teenust kasutavad regulaarselt paljud heliplaadifirmad: Ondine Soomes, Avex ja Pony Canyon Jaapanis, Finland Records, Warner Music Finland, Alba, Naxos jt, aga ka Helsingi ja Tampere filharmoonikud,…
-
Püha Miikaeli poistekoori uuel CD-l “Mu mano tulge, latse” on salvestatud hulk rahvapäraseid koraalivariante, lisaks mõned pillilood ja ilmselt koori nimele viitavalt üks regilaul, mihklipäeva sanditamise lugu. Tegemist on igati ilusa plaadiga ja eriti praegusel jõulueelsel ajal võiks seda soovitada osta-kuulata: poisid laulavad tõesti nagu väiksed inglid ja seadete tegemisel on eeskujuks olnud vanaaja muusika kõlad, nii et tekib rõõmus pühadeootuse tunne.
Selle lauluvaliku puhul aga äratab…
-
Kõnealusel plaadil kõlavad neli kooriteost on Lepo Sumera (1950 – 2000) loonud aastatel 1979 – 1997 ning tegemist on nende esmaplaadistusega. Ühtlasi annab see album hea ülevaate suuremalt jaolt instrumentaalmuusikat viljelenud sümfonisti otsingutest sõna ja muusika ühendamisel ning nagu järgnevalt veenduda võime, on need otsingurajad viinud üsna kaugele traditsioonipiiride taha.
“Concerto per voci e strumenti” (1997, tekst Doris Kareva) segakoorile ja keelpilliorkestrile on (nagu klassikaline instrumentaalkontsertki) kolmeosaline…
-
Pärisnimi on miski, mis lisaks tähistamisele taotleb ühtelugu ka iseloomustada (tugevdades sel kombel enda seoseid tähistatuga), ja nii võibki nimevalik osutuda enam või vähem õnnestunuks. Kõlav pealkiri “Eesti hääled” on selles suhtes nähtavasti enam-vähem õnnestunud, haarates suurt osa esile toodud muusikalis-sõnalisest ruumist, kuid olemata samas täiuslik kokkuvõte.
Motiiv tundub esmapilgul küll justkui päris selgelt adutav. Nimelt on laenanud plaadi tegemiseks enda hinguse Toomas Rullile kümmekond meile tuntud…
-
Kolmanda plaadini jõudnud Läänemere maade heliloojate kooriloomingu sari “Baltic Voices” on märkimisväärne eelkõige oma vaimse pagasi tõttu. Ja pakub suurt huvi ka vormiliselt, sest ühendab endas geograafiliselt kokkukuuluvaid põhjarahvaid, kellel pakkuda erinev religiooni- ja kultuuritaust. Oma kaalukuselt on see ainulaadne ja sügavuti minev sari eesti muusikapildis täiesti suveräänne.
2002. aastal ilmus esimene plaat (Harmonia mundi, USA), mis on senistest kavadest vahest sisuliselt kõige vaheldusrikkam ja eredam. Kõlas…
-
Pole saladus, et muusikas võib olla poeesiat ja luules muusikat, ent on kindlasti veel üks võimalus: ühendada plaat kui selline luuleraamatuga (või vastupidi) tervikusse. Ja tulemuseks ongi noorluuletajast-muusikust Jürgen Rooste album selle sõna otseses tähenduses, kus lisaks CD-le on samade paksude kaante vahel ka luulevalik (mida plaadil, tõsi, laulutekstidena enamuses ei kuule) ning hulk kunstipäraseid fotosid, mis lõpptulemusena moodustavad tänu Piia Ruberi kunstnikupilgule kokku ühe eriskummalise…
-
Nõukogudeaja nostalgia on iseenesest tänaseks ammendunud teema. Selle esimene, rehabiliteeriv (mõneti revisionistlik) suund pareeriti kiiresti süüdistustega “vana korra” järele ihalemises; argumentatsiooniga, mis tugines ilmselgele – tegemist oli ennekõike ebainimliku režiimiga, kus ei saanudki olla midagi takkajärele ihaldusväärset. Ent inimesed siiski elasid ja lõid sääl (siin!); lisaks jäi tolle hämaraja lõppu üks väheseid kordi lähiajaloos, mil eestlased rahvusena enesele positiivse ühisidentiteedi loonud.
Teine laine, mis kiiresti järgnes, väljendus…
