-
Enn Võrku (1905 ? 1962) tunneme kui meest, kelle elutöö sai tehtud nii ilmalikul kui ka vaimulikul muusikapõllul. Ta oli helilooja, dirigent, natuke ka pedagoog. Tunneme tema koorilaule, eelkõige muidugi ?Eesti lippu?, ?Ma lillesideme võtaks?, ?Helise, ilma?, ?Laulik? ja ?Ärge unustage laulu?, kuid ka ?Külm?, ?Nõmm? ja ?Emale? on väärt, et neid ette kanda. Laulud on viimistletud, kirjutatud märkimisväärse kooritundmisega ning kiiresti omandatavad, ka on need…
-
Pärast Tallinna konservatooriumi lõpetamist aastal 1926 pani Võrk endast kohe rääkima kui võimekast organistist ja suurepärasest improvisaatorist. Dirigendina sai ta tuntuks hiljem, juba Tartus tegutsedes, tema kontserdireisid koorijuhina ulatusid Eestist väljapoolegi: Helsingisse, Riiga, Stockholmi.
Samas tegutses Enn Võrk heliloojana. Tema koorimuusika kohta kirjutas Tuudur Vettik, et need saavutavad lihtsate vahenditega mõjuvaid kõlaefekte: laulude struktuur on lihtne ja läbipaistev, harmoonia selgekõlaline. Hugo Lepnurm hindas aga eriti kõrgelt Võrgu…
-
Paul Hillieri kava Taani vokaalansambliga Ars Nova Copenagen oli üllatav alternatiiv tema Eesti Filharmoonia Kammerkoori tsüklile ?Baltic Voices?. Ka taanlaste kava koosnes (ühe erandiga) Läänemere maade tänaste heliloojate loomingust: Einfelde, Pärt, Augustinas, Nørgård, Vasks, Gudmundsen-Holmgreen. Ja kuigi dirigent oli sama, erines käekiri diametraalselt.
Vastandina ?Baltic Voices?e? lohutamatult kurbadele kavadele, mis näitasid meie regiooni heliloojaid sügavuti mineva tunnetusega melanhoolsete natuuridena, mõjus seekordne kava ootamatult rõõmsameelselt. Tundub, et Hillier…
-
Mihkel Poll on oma lüürilisuse ja kõlakultuuriga kahtlemata väga omanäoline pianist ja see on juba hea eeldus tõusta ?suurte? hulka. Tihtipeale tekib noorte puhul tahtmine öelda, et see ja see omadus on tal ju head, aga see ja see veel puudu. Ootame ootuspärast tulemust, aga see on ju tegelikult nivelleeritus. Nii et kui noor pianist on jõudnud tasemele, kus kõik ootuspärane on saavutatud, hakkame ootama temalt…
-
Muusikaõhtu algas klarnetist Toomas Vavilovi ja NYYD Ensemble?i keelpillikvarteti hingestatud sissejuhatusega Schumannilt: ?Abendlied? op. 85 lõi kontserdi alguses vägagi sobiva meeleolu.
Schumanni Klaverikvintett op. 44 Es-duur on üks säravamaid teoseid maailma kammermuusikapärandis. Keelpillikvartetil õnnestus koostöös pianist Marrit Gerretz-Traksmanniga huvitavalt tabada selle teose iseloomu ja põhikaraktereid. Ansambli kokkumäng oli täiesti laitmatu, I osa kõrvalteemas avaldas muljet vioola (Torsten Thiebout) ja t?ello (Leho Karin) perfektne, ühtesulav kantileen.
Kui Schumanni op.…
-
J. R.: Õhtut alustas bänd Uusi Fantasia, kahest DJ-st, bassistist ja löökpillimängijast koosnev entusiastlik discopunk-grupp, kes energia poolest vajanuks ehk veidi teistsugust publikut või kohta. Ent tegemist polnud peaesinejaga. . . .
Matthew Herbert Big Band (MHBB), ?muusikakriitikute sõnul äärmuslikult julge muusikaline eksperiment?, osutus õnneks siiski bigbändiks selle sõna tõsises mõttes. Publikust hoovas sooja vastuvõttu, lausa poolehoidu. Lava keskel seisis dirigendi kõrval miksimispult, kus Matthew Herbert genereeris helisid, millest igaüks…
-
Etenduse koreograafiline keel varieerus naljakast koledani.
Hollandi tantsutrupi Club guy & roni etendus oli halastamatu ja aus, piibli ülemlaulust inspireeritud nüüdisaegse analüütilise teatri stiilis armastuse anatoomia õppetund. Eesti heliloojate muusikal põhinev koreograafia näitas neid armastuse liike, mis muusikast kostsid. Kuna meie heliloojate kirjutatu kõigi polaarsusteni ei läinud, jäi sellest väheks. Nii lisas hollandi tantsutrupp räppides veel ühe osa, mis võimaldas ?õppetunnil? näidata ka psüühiliselt nihestatud isiku armastusevajadust…
-
Jälgisin teie lavastuse proovi ning mulle tundub, ka selle Haydni ooperi lavastus on teostatud üsnagi minimalistlike vahenditega nagu ka eelmine Haydni ooper ?Üksik saar?, mille lavastas Priit Pedajas.
Tõnu Kaljuste: Neid kahte ooperit on siiski raske kõrvutada, nad on niivõrd erinevad. Eks selliste vahenditega ole püütud anda märku niisugusest asjast nagu Kuu-utoopia. See oli juba Haydni ajal populaarne metafoor ja hiljemgi, et on niisugune maa, mis on…
-
Eesti kvarteti?anri alusepanija Rudolf Tobias ei eksinud, kui võttis vähemalt vormilist ?nitti just Borodinilt. Tobiase Teise keelpillikvarteti III osa ?Ööpala? on ju meil niisama populaarne kui Borodini Teise kvarteti III osa ?Nokturn?. Eelnevast võib küll välja lugeda meie Tobiase Keelpillikvarteti mõnusat ambitsiooni kui mitte varem, siis vähemalt 60 aasta pärast olla rinnutsi eespool nimetatud maailmameestega. Tundes-teades Tobiase Keelpillikvarteti liidrit, viiulikunstnikku Maano Männit, ei kahtlegi selles, et…
-
Kui veel lisada, et professor Anna Klasi õpilane Ada Jõgi-Kuuseoks tegi oma debüüdi orkestriga sama vanalt kui Jaan Kapp ja Eri Klasi debüütkontserdi solist oli Ada Jõgi, siis nõustuge, et see kõik on ju nii kohutavalt kodumaine ja harilik, kui välja arvata kontserdi toimumise aeg laupäeva õhtul 26. II. Siitmaalt algab see, mis kõik eespool öeldu pea peale pöörab. Pool tundi enne sümfooniakontserdi algust valguvad kontserdisaali…
