-
Rein Rannap on eesti muusikamaastikul efektne värvilaik ja stiililiselt on teda raske kusagile ?kasti panna?. Hiljuti ilmus Rannapilt uus klaveripaladega plaat ?Tantsib klaveril?, kus on tema looming ajavahemikust 1979 ? 2004. ?Kui ma midagi klaverile kirjutan, siis peab see olema klaveripärane ja kuulajale peab ka saama selgeks, et miks just mina siin ja praegu seda muusikat teen, ning miks just nii. Et igas hetkes peab olema…
-
Nii oli pealkirjastatud ERSO heategevuskontsert Tallinna lastehaigla toetuseks ja see toimus 17. XII Estonia kontserdisaalis, dirigendipuldis Olari Elts. Kui puldis on Elts, siis võib mürki võtta, et programm on huvitav ja mõtestatud. T?aikovski Sümfoonia nr 1 g-moll op. 13 ?Talveunelmad?, kontserdi peateos, ei ole mängukavas kuigi sageli mitmel põhjusel. Esiteks on ju autoril veel viis sümfooniat ja nende seas ka IV, V ja VI sümfoonia, millised…
-
Tema teine eelis: usaldusväärne klaverimängutehnika selle rängimas mõttes ? kiiruses ja ühtluses. Seega on Hando Nahkur käsitöönduslikult omandanud väga kindla eelise teiste noorte kolleegide ees, kellel on selles osas veel veidi arenguruumi (Sten Lassmann, Irina Zahharenkova).
Kolmas eelis tuleneb osalt ka eelmisest ja, mis seal salata, siinmail on see siiski haruldane, nimelt lavaline kindlus. Nagu laitmatult töötav arvutiprogramm, mille edukas installeerimine pianisti on (kardetavasti!) ülirohke harjutamise tulemus.…
-
Pilk ajalukku
EAHSi põhikiri kinnitati 13. XII 1924. aastal ja esimene seltsi realiseeritud initsiatiiv oli kammerkontsertide korraldamine. Esimene neist toimus 22. XI 1926 Estonia kontserdisaalis ja sellest kujuneski seltsi laiemat tähelepanu pälvinud põhitegevus, mis vahelduva eduga kestis kuni EAHSi likvideerimiseni ENSV Hariduse Rahvakomissariaadi käskkirjaga nr 68-1 14. XI 1940. aastal.
Kammerkontsertide kõrval oli äärmiselt väärtuslik ka teadus- ja kirjastustegevus, mille tulemuslikkusest räägivad iseenesest sellised trükised nagu Herbert Tampere…
-
Suur publikuhuvi räägib jätkuvast sümpaatiast Peeter Vähi ärgitatud idamaade muusika vastu. Seekordseks ärgitajaks oli Anu Ruusmaa, konkreetsemalt kuulsa koto-mängija Etsuko Takezawa CD, mille kümnest palast valis koreograaf tantsuks välja neli.
Jaapanlanna andis Ruusmaale lahenduseks absoluutselt vabad käed, enamgi veel: vastavalt kontseptsioonile sobitas ta oma suurest repertuaarist juurde kolm uut numbrit, tekitades nii sisutervikliku tunniajalise kompositsiooni. Sestap poleks vajagi neid puhtmuusikalisi lugusid eraldi käsitleda, kui mitte üks neist…
-
Neil kahel õhtul oli võimalus sisse põigata XIX sajandi algusesse, mil Beethovenit tunti eelkõige pianistina ja ta üritas tihedas konkurentsis läbi lüüa, hoides kiivalt endale oma loomingut, mis tagas talle tähelepanu. See oli kui retrospektiiv Beethoveni loomenatuuri arengulukku.
Esimesse õhtusse mahtusidki esimesed kolm kontserti, mille valmimise aegu oli Beethoven tuntud eelkõige pianistina, ehkki III klaverikontserdi esitamise aegu oli Beethoven jõudnud juba kirjutada kaks sümfooniat. Viimased kõlasid koos…
-
EVELYN GLENNIE (Suurbritannia, löökpillid) ja ERSO OLARI ELTSI dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis 11. XII: kavas Tüür, Vivaldi ja Kõrvits (esiettekanne).
Kauaoodatud sündmus: klassikalise muusika üks suuremaid staare, löökpillivirtuoos Evelyn Glennie teistkordselt Eestis ja veel peaosas Erkki-Sven Tüüri 4. sümfoonia ?Magma? esitusel, samas esiettekandeline teos spetsiaalselt ERSO-le Tõnu Kõrvitsalt ? niisugune põnev bukett kõlas Olari Eltsi juhatusel Estonia kontserdisaalis 11. XII.
Selle hooaja (mis alles poole peal) ühel põnevamal…
-
Pastacas. TSACA TSAPS. CD © Kohvirecords 2004.
Naljaga pooleks võiks öelda, et eesti popmuusika lõppes käesoleva aastaga. Kadusid müügiedetabelid ja noori bände tutvustavad telesaated (nagu ?7 vaprat? või kunagi ?Green Stage?). Meile on jäänud raadiolained, millel väljaspool juuksurit-maaliinibussi-baari vähesed surfavad; ning muidugi rahvuslik pidude võrgustik, kus häid tuttavaid bände ikka mängimas näeb.
Mingi nurga alt on müügiedetabelite kadumine muidugi positiivne, nüüd ei ole ühtki objektiivset alust väita, et…
-
Anu Tali kavade juures on põhiline see, et ta suudab publikut jätkuvalt kütkestada. Ja Eesti muusikaelus on selline omanäoline lähenemine vägagi ainulaadne ning vajalik. Anu Tali fenomen on segu show-business?ist ja sisuliste paralleelide otsimisest. Ning kui viimane toob n-ö muusika kaugemalt, muusikamaailmas toimuva inimesele lähemale, siis esimene lähendab ka dirigendi isikut ?rikaste ja ilusate? publikule.
Tali dirigeerimismaneer on muutunud vägagi konkreetseks ja illustratiivseks. Sellesse on tekkinud väliselt…
-
EDUARD TUBINA ooper ?BARBARA VON TISENHUSEN?, Jaan Krossi libreto Aino Kallase novelli põhjal. Dirigent ARVO VOLMER, lavastaja ENDRIK KERGE, lavakujundus Liina Pihlak, kostüümid Eldor Renter. Osades Heli Veskus, Rauno Elp, Mart Madiste, Priit Volmer, Mart Laur, Helen Lokuta, Teo Maiste, Roland Liiv, Jassi Zahharov, Urmas Põldma jt. Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester ja ooperikoor. 3. XII Estonias.
?Barbara von Tisenhuseni? lavaletoomine on kahtlemata väärt tegu, mis rikastab melodramaatilist ooperirepertuaari…
