-
Esimese teosena tuli ettekandele Rudolf Tobiase ballaad sopranile ja sümfooniaorkestrile ?Sest Ilmaneitsist ilusast? (1911). Solist Maria Ljudko Peterburist Maria teatri noorte lauljate akadeemiast. See on põnev ballaad. Esiteks on autor eestlane, õigemini hiidlane, kes õppinud Peterburis ja teose kirjutas Berliinis. Eesti rahvuseeposest pärit tekst (?Kalevipoja? X lugu ?Ilmaneitsi sõrmus?) on saksakeelne ja esitajad rahvusorkester, dirigent ning solist Peterburist. Tõeline ideede risttee ja ilma jutumärkideta. Teine segane…
-
Möödunud kontserdil, kus kavas vaheldumisi J. S. Bach, Vivaldi ning Corelli, vaheldusid ka klavessiinimuusika ja duoteosed, raskuspunktiga ikkagi Bachil. Kontsert algas Antonio Vivaldi kena ja pretensioonitu Sonaadiga viiulile ja basso continuo?le a-moll. Basso continuo ehk generaalbassinstrument ehk numereeritud bass ehk numberbass. Siin pakun välja veel ühe variandi, näiteks ?digibass? ning sellest lähtuvalt ?digibasspill? ? viimane imponeerib eriti oma hea rütmiga. Vivaldi sonaadist sai selgeks interpreetide suurepärane kõlaline…
-
Kui vaadata, mida kirjutavad Kraftwerkist maailma muusikaleksikonid, siis võime lugeda järgmisi värvikaid epiteete: paranoid androids või mis veelgi tabavam ? robot?n?roll muusikud (?Guinness Rockopedia?, 1998). Tegelikult on mõlemad mõisted samavõrra täpsed kui mõnevõrra hägused. Nimelt võib Kraftwerki kooslust vaadata 1970. aastatest tõepoolest kui lavastatud androide (st. tehisinimesi pärisinimese ettekujutuses) eksponeerivat assamblaaþi, samas oleks tegelikult raske näha eriliselt korrastatud lavaruumis mingit haiglaselt mõjuvat paranoidset alget. Jah ?…
-
Selle aja hetkeline võimendumine pani keerlema teatud teemade ringi. Kõigepealt: kuuldud Prokofjevi Kuues sonaat ning Tubina Sonatiin d-moll (kaalukam kui mõni sonaat) ja ?Ballaad Mart Saare teemale? cis-moll mõjusid helikeelelt, mõtteviisilt, ainele lähenemiselt nii sarnastena. See on ühest küljest heliline keeris, mis endasse haarab, teisalt väga isikliku osalusega neoklassitsism, puhastatud, väärikas, irooniline ja rebestatud muusika.
Prokofjevi Kuuenda sonaadi alguse summutamatu, ärev teema on kui kinnisidee.…
-
Kitarrist Tiit Peterson on teinud Valgre muusikaga eksperimendi, esitanud seda nii, justkui sõda poleks olnud. Kuidas oleks kõlanud helilooja murtud laulude meloodiad siis, kui olekski jäänud briljantiinisoengute, tantsuorkestrite ja endise Eesti Vabariigi aeg?
Valgre on oma väikeste lihtsate laulukestega nagu hiidsuur raidkuju, mille juurde eesti muusikud ikka ja jälle avastustretki teevad ja mida alistada püüavad. Tagasi alla tulles aga selgub, et on ikka ainult ühe küljega…
-
Eesti Rahvusmeeskoori teiselt plaadilt Veljo Tormise kooriloominguga kostab läbisegi loitse ja loosungeid, hümne ja nõiasõnu, sarkastilist intellektuaalset lõõpi ja rahvalikke lorilaule. Esimese plaadiga võrreldes on teine materjali poolest kirevam ja esituski kõikuvama tasemega.
Üks ühine joon on Tormise lugudel: need on nagu hääled kadunud maailmadest ? kannavad aja märke, vihjavad oludele. Selles on nende tugevus ja nõrkus. Sest kui ?ajad ja olud? muusika ümbert ära langevad,…
-
Mõni aeg tagasi avaldasid suured ooperisõbrad Tiit Made ja Kalle Käsper kahtlust meie noorte lauljate võimekuse üle osaleda siinse ooperikunsti arengus. Vastupidist väitis Mart Sander oma sellekohases kommentaaris ? tegijaid jagub, oleks vaid igakülgne huvitatus.
Teema iseenesest on väga mitmepalgeline, intrigeeriv ning pingerohke. Algab ju kõik rahast! Kui muusikaakadeemial oleks käes suuremad ressursid, et saaks asutada tõelise ooperistuudio-teatri, kus saaks kasutada lisajõududena juba EMA lõpetanud lauljaid…
-
Enne kui asume selle tüki ettekande juurde, väike selgitus, et kes on Avi Benjamin. Võib-olla mõni muusikasõber mäletab kaheksakümnendatel tollal noort klahvipillimängijat Avi Nedzvetskit, kes õppis Tallinna konservatooriumis klaverit Bruno Luki juures ning kompositsiooni Jaan Räätsa käe all. Õpingute kõrval tegi ka bändi, kus oli võrdselt tugev nii jazzis kui rockis. See Avi Nedzvetski ongi nüüdne Avi Benjamin, kes aastast 1990 elab ja töötab Tel Avivis.…
-
tase juhendamisel magistrantuuris.
Külli Kudu: Minifestival oli algselt mõeldud EMA ja SA akordioniklassi sõpruskohtumisena, kus õpilased ja õppejõud saaksid kogemusi vahetada, lisaks linnarahvale suunatud kontserdid. Eeskuju sain sellest, et SAs õppimise ajal korraldati meile palju meistrikursusi, käisid välisõppejõud, ka meil endil oli palju võimalusi reisimiseks (Saksamaale, Hollandisse, Taani jne.) külastama muusikaakadeemiaid. Sealsetelt õppejõududelt saime tunde, infovahetus oli aktiivne. Mõtlesin, et ka meie õpilastel võiks selline võimalus…
-
Tegelikult muidugi Eesti Kontserdi hooaja 2003/2004 veristlik lõppkontsert Estonia kontserdisaalis 22. V koostöös Estonia ja Vanemuise ooperikooriga ning punkti hooajale asetasid Maaja Rumesseni karjatused: ?Turiddu on tapetud, lamab seal veres?. Niisiis Pietro Mascagni (1863 ? 1945) ooperi ?Talupoja au? (?Cavalleria rusticana?) kontsertettekanne, milles osalesid Rahvusooperi Estonia sümfooniaorkester ja ooperikoor ning Vanemuise ooperikoor, koormeistrid vastavalt Elmo Tiisvald ja Piret Talts. Solistid olid Marta Moretto (Santuzza roll, Itaalia),…
