Toeta

Muusika

  • Džässirahva kauaoodatud taaskohtumine publikuga
    New Wind Jazz Orchestrat juhatas kontserdil Kristina Bianca Rantala, kes alles alustab karjääri, kuid on juba paistnud silma nii arranžeerija, dirigendi kui ka heliloojana. Tema teos „For Eliise“ oli selles kavas ilmselt kõigist töödest küpseim, tõenäoliselt ka bigbändile üks suuremaid pähkleid.
    Siiri Padar

    Džässirahva kauaoodatud taaskohtumine publikuga

    Üheksa Kumu auditooriumis kõlanud kompositsiooni olid väga eriilmelised, mõned neist päris värsked, osa juba plaadilegi salvestatud.

    Ivo Heinloo
    4 minutit
  • Väga Suur Trio
    Holger Marjamaa tegevus muusikuna sisendab vana kooli inimesele usku, et ka tänapäeval on võimalik jõuda suurte saavutusteni nii, et fookus on ainult sisul, mitte turundusel.
    Rene Jakobson

    Väga Suur Trio

    Filigraansete oskustega muusikud lendasid nii kõrgel, et kuulajail jäi üle vaid lahtiste kõrvadega mängu ilu imetleda.

    Siim Aimla
    3 minutit
  • Reisikiri uuest maailmast
    Doris Hallmägi jõudis oma teose „Resilience“ ehk „Vastupidavus“ mõttestikuni, avastades esimesi naiselektronmuusikuid, kelle töövahend oli magnetlint ja kõikvõimalikud võtted, mida sellel sai rakendada.
    Videokaader

    Reisikiri uuest maailmast

    Tänavune uudisloomingu kava oli võluv kui reisikiri: heliloojate kogetu toodi publikuni empiirilise ristviitena.

    Gregor Kulla
    5 minutit

  • Andi Villenthal 9. VI 1948 – 22. V 2021

    Nagu klaverimängija ei tea päris täpselt, mis harmooniat ta mängib, enne kui bassi­mees pole oma nooti tõmmanud, ei ole ka elu sisul lõplikku vormi, enne kui kaks joont on alla tõmmatud. Mõne teose puhul arvame justkui ennustavat tema ülesehitust ja kulgu. Mõne puhul kõlab aga lõpp­akord nii äkki, et me ei saa esiotsa arugi, et lugu on nüüd tõesti läbi, ja jääme kuulatama kaja, mille see…
    2 minutit

  • Keel, identiteet ja isiksus

    Huvitav – ja mingil määral ka pettumust valmistav – oli kuulda, kuidas kolme riigi heliloojad loovad ühiste ja/või laenatud esteetiliste tunnustega muusikat.

    Balti muusika päevad / Eesti muusika päevad 22. IV – 2. V, veebiülekanded Eestist, Lätist ja Leedust. Kunstilised juhid Timo Steiner ja Helena Tulve, Tartu programmi kunstiline juht Märt-Matis Lill.
    Kas „Balti muusikal“ on tõepoolest äratuntav identiteet? Mõtisklesin sel aastal esimestel Balti muusika päevadel…
    Simon Cummings
    6 minutit
  • Kui nüüdismuusika on veres
    DNA teemaga haakuvalt oli mõnes helitöös side varasemaga eriti alla joonitud. Läti rahvaviisist on välja kasvanud Märt-Matis Lille „Raudi, raudi“ ehk „Nuta, nuta“ oboele ja kammerorkestrile. Tallinna Kammerorkestri ees soleeris Riivo Kallasmaa (fotol), dirigeeris Andres Kaljuste.
    Videokaader

    Kui nüüdismuusika on veres

    Kontserdikorraldajad kinnitavad, et veebiülekanne ei asenda tavapärast kontserti. Teisalt on veebiülekandel vaieldamatu potentsiaal anda uuele muusikale tavapärasest avaram kõlapind.

    Aare Tool
    5 minutit
  • Muusika kaudu vaikusest valgusesse
    Puhas rõõm oli kuulata Reinut Tepi nüansirikast klavessiinimängu, mis lõi Telemanni muusika ettekandele väga tugeva põhja.
    Videokaader

    Muusika kaudu vaikusest valgusesse

    Tõnu Kõrvitsa Vasksile pühendatud uudisteos „Passacaglia“ mõjub kahe helilooja loomingu maitseka sideainena, milles on omajagu lüürilisust ja helgust.

    Anita Maasalu
    4 minutit

  • Uurimus teaduse ja kunsti ühilduvuse kohta

    Balti muusika päevadel võõrustati muljetavaldavat ansamblite, solistide, õpetlaste ja teadlaste hulka.

    Balti muusika päevad / Eesti muusika päevad 22. IV – 2. V, veebiülekanded Eestist, Lätist ja Leedust. Kunstilised juhid Timo Steiner ja Helena Tulve, Tartu programmi kunstiline juht Märt-Matis Lill.
    Eesti muusika päevadel on nüüdisheliloojate tööd esile tõstetud 1979. aastast. Sel aastal nimetati ettevõtmine Balti muusika päevadeks, et laiendada festivali fookust ja haarata kaasa…
    A. Kori Hill
    4 minutit
  • Muusikakriitika – muusikaelu kuri vaim
    Kui Eesti NSV ajal oli vähemalt selge, et kriitiku ideaal on olla rahvavalgustaja ning interpreedi ja helilooja hinnaline abimees, kes jagab nõudlikke, kuid heatahtlikke õpetussõnu, siis 1990. aastate kirevates ajakirjandusoludes tuli hakata kriitiku rolli mõtestama otsast peale. Fotol Igor Garšnek 2000. aastal ETV saates „Muusikaelu“ muusikakriitikat mõtestamas.
    Videokaader

    Muusikakriitika – muusikaelu kuri vaim

    Muusikakriitika on lakkamatus kriisis, aga ilmub siiski. Selle funktsioon on määratlematu, adressaat selgusetu ja kõlapind kaheldav.

    Aare Tool
    8 minutit
  • Järelemõtlemise aeg
    Kultuuriarutelu ei ole kunagi olnud lineaarne, aga nüüd on ta pigem nagu ämblikuvõrk, mis ühendab mööbli kardinate ja lambipirniga.
    hippopx.com / CC0

    Järelemõtlemise aeg

    Kultuur on nii mõtestaja kui ka mõtestatav, avab, aga seda on ka vaja avada. Aga et see oleks üldse võimalik, peab ta kõigepealt olema relevantne.

    Tui Hirv
    9 minutit
Sirp