Kaarel Tarand kommenteeris 26. aprilli Sirbis pikalt arengukava „Lõimuv Eesti 2030“ koostamist, ja ka üldisemalt lõimimis- ehk Eesti vähemuspoliitikat. Tarand heidab sellele ette tarbetut uurimist ja seiret ning nähtava lõpplahenduse puudumist. Ta ei soovi jätkata „lõimumise lõputut õudu“, vaid soovib näha selle (mingisugust) lõppu. Ka lõimumise üle arutlemine võib vahel tunduda veniv ja mõttetu. Põhjuseks pole faktiteabe puudus, vaid pigem see, et teave arutlejaid alati väga…
Putini ja Dugini Venemaa on majanduslikult kõige parempoolsem ja ideoloogiliselt rahvuskonservatiivsem režiim tänases Euroopas.
Masha Gesseni raamat pälvib tähelepanu nii oma paljutõotava alapeakirjaga „Kuidas totalitarism Venemaal taas maad võttis“ kui ka autori üsna vastuolulise isiku tõttu. Gessen on Moskvas juudi haritlasperes sündinud literaat, kes 1981. aastal emigreerus koos vanematega USA-sse ja kümme aastat hiljem naasis Venemaale, kus teenis leiba mitmete vene ja välismaiste…
Silke Arnold-de Simine: „Mälestused pole vabastavad iseenesest, pelgalt seetõttu, et nad on pärit „altpoolt“.“
24.–26. aprillini toimus Tallinnas ja Tartus Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu ülikooli etnoloogia osakonna mälu-uuringute uurimisgrupi koostöös konverents „Muuseumid kui mälu ja muutuste kujundajad“. Vajame uue lähenemisega näitusi, kus tummast eksponaadist on saanud jutustaja, kes peab rääkima tõeselt, aga samas ka põnevalt. Küsiti, kas muuseumi ülesanne on olla usaldusväärne…
Vanema kirjanduse, draama, muusika jpm puhul on loominguline laenamine üksnes mäng allusioonide ja mõjudega, tänapäeval saab sellest diskussioon plagieerimise ja autentsuse puudumise teemal. 1996. aastal puhkes skandaal Graham Swifti romaani „Viimased korraldused“ ümber, sest leiti suuri kokkulangevusi William Faulkneri teosega „Kui ma olin suremas“. Läinud nädalal Billboardi muusikaauhindade galgal aset leidnud Taylor Swifti (pildil) ülesastumine sarnanes jällegi skandaalselt Beyoncé mulluse legendaarse Coachella oru festivalil toimunud etteastega.
Eesti nüüdiskirjanduse puhul pole tekstidevahelise suhte teema omandiõiguse ja plagiaadi kontekstis kuigivõrd esile kerkinud. Põhjuseks on ilmselt teadlikkus teksti olemuslikust intertekstuaalsusest.
30. aprillil peeti kunstnike liidu suurkogu. Tunti natuke muret, kas kvoorum saab ikka kokku, et kõik oleks legitiimne ning uued juhid saaksid valitud. Eelmistel – president Vano Allsalul ja asepresident Elin Kardil – sai kaks ametiaega täis ning põhikirja muudatuse järgi kolmandaks ametiajaks neid valida ei saanud. Et muid kandidaate ei olnud, valiti Allsalu ja Kard tagasi vaid kohti vahetades.
„See on orjatöö,“ ütles Heinz Valk…
Neoliberaalid on vähemasti külma sõja lõpust saati uskunud, et nende edu rajaneb pehmel jõul. Atraktiivsusel ja veetlusel, nagu kontsepti käibeletooja Joseph S. Nye seda mõistis. Nüüdseks on Lääne võrgutusvägi kahanemas nii tsivilisatsiooni siseselt kui väljast vaatajate jaoks. „Oleme end delegitimiseerinud,“ nentis Zbigniew Brzezinski juba kümnendi alguses. Põhjuseid on mitmeid. Iraagi sõda, Lähis-Ida poliitika nurjumine ja kaasnenud variserlikkus. Majanduskriis ja globaalmajanduse ebaõiglus. Veetluse kadu on võimendanud infotehnoloogia…
Oleme oma ajalugu enamasti ikka käsitanud avaramalt, piiriüleselt, naabritega seonduvalt ja laiemaltki.
Vahetult pärast seda, kui olin nõustunud sarjas „Gigantum Humeris“ ilmunud Sebastian Conradi globaalajaloole pühendet õpperaamatut retsenseerima, ilmus osalt samade teemadega tegelev intervjuu Marek Tammega (Sirp 15. III). Muu hulgas küsib Valle-Sten Maiste temalt: „Kustmaalt peaks ajaloolase jaoks jooksma tasakaal lokaalse ja globaalse vahel? [– – –] Kas peab tingimata olema ookeaniülene ja…
2018. aasta sügisel küsiti ELi kõigis riikides: „Kuivõrd te usaldate teatud meediakanaleid ja institutsioone. Palun öelge iga järgneva meediakanali ja institutsiooni puhul, kas te pigem usaldate seda või pigem ei usalda.“ Eesti tulemused ületavad ELi keskmist, kuid ei anna põhjust rahuloluks. Lohutuseks pole ka see, et erakondi pigem usaldab kõigest 18% küsitletutest.
Nad saabusid aprillikuu viimasel päeval. Nagu ikka reisilt tullakse: kohvrid musta pesu ja taskud vidiitkaarte täis. Veidi ärevalt kõõlusid nad aampalgil, tunnistasid rehetuppa kogunenud külalisi ja kuulasid:
Olõ viimäne vana puu.
Mu ümbre oll´ kunagi kõivisto,
pihlap ni haavisto,
tammik, niinemõts, vahtrik,
kuusisto, palo.
Nõnda algab Kauksi Ülle luuletus „Imäpuu“, mis sai Juhan Liivi luuleauhinna.
Mis on suitsupääsukesel vanast puust ja kõivistost? Otse võib-olla ei olegi, tema hoiab rohkem inimese hoonete ligi. Teistel…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Allikas: Eurobaromeeter
Vanema kirjanduse, draama, muusika jpm puhul on loominguline laenamine üksnes mäng allusioonide ja mõjudega, tänapäeval saab sellest diskussioon plagieerimise ja autentsuse puudumise teemal. 1996. aastal puhkes skandaal Graham Swifti romaani „Viimased korraldused“ ümber, sest leiti suuri kokkulangevusi William Faulkneri teosega „Kui ma olin suremas“. Läinud nädalal Billboardi muusikaauhindade galgal aset leidnud Taylor Swifti (pildil) ülesastumine sarnanes jällegi skandaalselt Beyoncé mulluse legendaarse Coachella oru festivalil toimunud etteastega.YouTube
2018. aasta sügisel küsiti ELi kõigis riikides: „Kuivõrd te usaldate teatud meediakanaleid ja institutsioone. Palun öelge iga järgneva meediakanali ja institutsiooni puhul, kas te pigem usaldate seda või pigem ei usalda.“ Eesti tulemused ületavad ELi keskmist, kuid ei anna põhjust rahuloluks. Lohutuseks pole ka see, et erakondi pigem usaldab kõigest 18% küsitletutest.Allikas: Standard Eurobaromeeter 90
